LUUBI ALL: Hea hooga loodud ilusad asjad

SOE VILT: Margit Viiduli sõnul vildist saapasisu peaks kandja jalgu kaitsma isegi 50-kraadise külma eest. Foto: Irina Mägi

Vilditud sussid ja kuumaalused, kirevad kaltsuvaibad, kassimänguasjad, keraamika – SA Hea Hoog Kuressaare keskuses Ajamajas väljapandud kaunid esemed on valmistanud erivajadustega inimesed, kellele sihtasutus ka siinsamas tööd pakub.

On kevadine esmaspäeva ennelõuna ja hommikuse rühma tegevus Ajamaja kolmandal korrusel Hea Hoo Kuressaare keskuse ruumes täies hoos. Ei usukski, et need on inimesed, kelle töövõimet on hinnatud vähem kui kahekümne protsendiga ehk siis uue määratluse järgi hinnanguga “puuduv töövõime”.

Täna hommikul istuvad suure laua taga Arvo, Alis, Anita ja Reet, kõigil käes papist kettad, mille külge kinnitatud lõngasid nad üksteisest üle tõstavad. Iga järgmine üle kahe, kuni ring peal. Mis ese selle töö tulemusena küll sünnib?

“Kassi mänguasi,” tuleb vanemtegevusjuhendaja Margit Viidul meile mõistatamisel appi. Laua ümber istujad punuvad parasjagu mänguasjale sabaks saavat paela. “Keha” tehakse mänguasjale villast, ümber kõristi, mis raputades toredasti häält teeb.

“Kuna kassiomanikud ostavad neid mänguasju palju, saabus tellimus neid kiiresti juurde teha,” lausub Margit.

Teises toas lõikab Andrus kilest ribasid. Selleks, et nendest ribadest saaks kangastelgedel põrandavaibad kududa. Selline vaip sobib hästi näiteks esikusse või vannituppa, leiab Margit.

KILE RIBADEKS: Andrus valmistab ette materjali kilest vaipade kudumiseks. Foto: Irina Mägi

Sussidest voodipesuni

Toodete valik, mis SA Hea Hoog keskustes erivajadustega inimeste käsitööna valmib, on lai. Mullu näiteks punusid saarlased AS-i Hoolekandeteenused suvepäevadel osalejate jaoks 500 käepaela – ka tänavu tuli sama tellimus. Üha populaarsemaks muutuva festivali I Land Soundi korraldaja Paap Uspenski tellis aga Hea Hoo saarlastest klientidelt 5500 makrameetehnikas käepaela, mis on mitmepäevase festivali külastajatele pääsme eest.

“Inimeste võimekus ja suutlikkus on erinev – mõni meie klientidest jõuab päevas teha ühe käepaela, mõni aga lausa kümme,” lausub Margit. “Kui need käepaelad aga valmis saavad, on kõik ilusad.”

KÄEPAELAD valmivad tavaliselt tellimustööna. Foto: Irina Mägi

Muide, kes ei tea – kaupluste kassades müügil olevad paarieurosed sinilillemärgid ja käepaelad veteranide toetuseks on samuti Hea Hoo klientide, puuetega inimeste kätetöö. Patsikummide külge kinnitatud sinililledest, mida tehti üle Eesti kokku 800, on rohkem kui kolmandik saarlaste valmistatud.

Saarte Hääle ajakirjanike külaskäigu ajal ootab Hea Hoo Kuressaare keskus parasjagu tellimust, et hakata õmblema voodipesu: padjapüüre, tekikotte, voodilinu.

Margit näitab ka vildist saapasisu, mis on mõeldud Norra sõjaväesaabastele ning peaksid kandja jalgu kaitsma kuni 50-kraadise külma eest. 

Vildist susside toorikud ootavad aga päris sussideks saamist.

Keskuse ruumes on tallel erinevaid materjale – lõngast ja kraasitud lambavillast kile ja tekstiilini. Juhendajatel peab jaguma fantaasiat, et mõelda välja, mida ühest või teisest materjalist valmistada saaks. Ka töövõtted tuleb juhendajail endil kõigepealt selgeks teha enne, kui neid teistele õpetama asuda. “Eks see üks paras Leiutajate küla Lotte amet ole,” toob Margit võrdluse.

Margiti ja teise tegevusjuhendaja Anneli Talistu ülesanne on süstida klientidesse eneseusku, aidata üle saada pettumusest, kui miski kohe ei õnnestu, ning innustada uuesti või siis midagi muud proovima.

Lisaks klientide juhendamisele keskuses tuleb tegevusjuhendajail kontrollida nende inimeste tööd, kes on leidnud rakendust väljaspool Ajamaja, näiteks kojameestena.

Margit on keskuse asukohaga kesklinnas Ajamaja kolmandal korrusel väga rahul. Ruubi Kodust tulevate klientide jaoks on keskus ju kõigest jalutamisteekonna kaugusel. Ning tänu sellele, et hoones on lift, pääsevad siia üles ka need inimesed, kel liikumisega raskusi.

MARGIT VIIDUL: Eks see üks paras Leiutajate küla Lotte amet ole.”

Margiti sõnul üllatas ja rõõmustas teda väga, et linnarahvas keskuse poekese nii kiiresti enda jaoks avastas. “Nii mõnigi tuleb keskusesse sooviga kingitust osta või tellida,” ütleb Margit.

“Vaata mu töö üle,” palub Alis Margitit. “Väga ilus, kõik on õigesti tehtud,” kinnitab Margit naisele.

KÕIK TÖÖD ON TOREDAD, leiab Alis. Foto: Irina Mägi

Kuigi Alis saab töötada ka oma elukohas, Ruubi Kodus, meeldib talle keskuses rohkem. “Siin on parem valgus,” leiab ta. Alis üht tööd teisele ei eelista: “Tuleb ikka kõike teha, mida vaja,” lausub ta. “Kõik tööd on toredad.”

Tööd ei pelga

“Oma kätega midagi valmistada on mõnus,” leiab samuti Ruubi Kodus elav Arvo, kes keskusesse saabub tavaliselt pärast seda, kui on oma kojameheülesannetega ühele poole saanud. Arvo on siin viltinud nii kuumaaluseid kui ka pununud käepaelu. “Tore, kui saab natuke raha teenida,” nendib ta.

HEA VÕIMALUS RAHA TEENIDA leiab Arvo, kes keskusesse meeleldi tööle tuleb. Foto: Irina Mägi

Arvo majakaaslane Anita on osav kaltsuvaipade kuduja, kelle rõõmsavärviline kätetöö annab tunnistust sellest, et naisel on silma erinevate toonide kokkusobitamiseks. Anita enda meelest pole siin mingit kunsti. “Lihtsalt panen need triibud nii, kuidas tahan,” ütleb ta ise. Anita sõnul võtab ühe vaiba kudumine tal aega keskmiselt kuu. Selleks tuleb naisel kaks korda nädalas sõita Sõmera Kodusse. Kui Ajamajas kangasteljed üles pannakse, saab ka siin kohapeal vaipa kududa.

RÕÕMSAD VÄRVID: Anita valib vaipade toonid oma maitse järgi. Foto: Irina Mägi

Reet pole jõudnud keskuses töötada veel kuigi kaua. “Seni olen teinud ainult sinililli,” märgib ta.  Reedale meeldib nokitseda – kodus veedab ta meelsasti aega tikkides.

Ruubi kodus kogukondliku elamise teenusel ja toetatud töötamise teenusel olevad inimesed tegutsevad SA Hea Hoog keskuses käsunduslepingu alusel. See tähendab, et iga tehtud töö eest makstakse neile tasu.

Sotsiaalkindlustusameti suunamisel on SA Hea Hoog Kuressaare keskuses pikaajalise kaitstud töötamise teenusel kokku üheksa inimest. Võimalik on veel viis inimest juurde võtta. Teine rühm tegutseb Sõmeral.

“Kui Sõmera Kodu kinni pannakse, siis meie keskus linnas laieneb,” lausub Margit.

Pikaajalise toetatud töö teenusel olev Reet oma töö eest praegu veel palka ei saa – esimesed neli kuud tuleb tal tegutseda vabatahtlikuna. Küll aga makstakse talle stipendiumi – iga päeva eest 3 eurot ja 84 senti.

“Ta peab ühe kuu jooksul kohal käima vähemalt kümme päeva ehk tegema vähemalt kakskümmend tundi,” selgitab Margit. Pärast nelja kuud ja võimekuse hindamist saab senine vabatahtlik hakata keskuses toimetama töölepingu alusel, millega kaasnevad puhkuseraha ja hüvitis haiguse korral. Töö eest makstakse tunnitasu ja miinimumpalga alusel.

Tööd teevad kliendid Ajamajas korraga kaks tundi: hommikune rühm kell 10–12, pärastlõunane kell 14–16. Hommikusse rühma kuulub viis-kuus inimest, pärastlõunasesse vahetusse aga kümmekond – peamiselt Kuressaare päevakeskuse noored.

Oma silm olevat kuningas ja see kuningas võib kinnitada: vaatamata otsusele töövõime puudumise kohta oskavad ja tahavad SA Hea Hoog kliendid tööd teha.

“Potentsiaali meie inimestel jagub – see kõik, milleks nad võimelised on, vajab lihtsalt avastamist,” teab Margit Viidul.

Margiti sõnul on pikaajalise kaitstud töötamise teenusele võimalik juurde võtta veel viis inimest – sotsiaalkindlustusameti suunamisega. “1. juulist aga alustame lühiajalise kaitstud töötamise teenuse pakkumist töötukassa kaudu suunatud klientidele,” lisab ta.