Kalaprogrammist on osa saanud üle tuhande lapse
Vaata ka galeriid!

Nasval juba kolmandat aastat korraldatav programm räägib algklasside lastele kalakultuurist alates püügivahendite tutvustamisest kuni kalarookimiseni välja.

Üle-eelmisel aastal Saarte Kalanduse ja Saaremaa valla rahastamisel käimalükatud programm ei näita väsimise märke. Kahel esimesel aastal on kalanduskultuuriga tuttavaks saanud tuhatkond last ja sel aastal lisandub 300. Varemalt on Nasval käinud just linnakoolide lapsed, sel aastal on rõhk maakoolide õpilastel. Nädala alguses käisid külas Kallemäe kooli kasvandikud.

Eile olid Nasval Tiina Mai Tihemetsa Söögitoas külas Kärla põhikooli 2. ja 4. klassi õpilased. Kui Saarte Hääl kohale jõudis, olid lapsed asunud värsket räime puhastama.

“Naks-naks võtame kõigepealt pea maha,” õpetas lastele Kristel Peel, kes on idee autor ja vabatahtlikuna programmi veab. Tiina Maiga kahekesi näidati veel, kuidas tuleb eraldada saba ja kuidas sisikond välja võtta. Juurde käisid näitamised, milline on räime õhupõis ja milline mari.

Agaramad asusid kohe kalade kallale, kuid nii mõnigi alguses võõristas seda veidi verist ettevõtmist. 

Kristel Peel märkis, et kalapuhastamisega varem mitte kokku puutunud lastele on asi alguses veidi võõras ja vastik, kuid lõpus ei saa enam pidama. Lehemehelegi teatasid poisid ja tüdrukud nagu ühest suust, et igavesti tore tegevus on. Polevat keeruline ega jube. Olgugi et Kärla lapsed elavad Saaremaa mõistes pigem sisemaal, oli nii mõnigi kalapuhastamisega varem kokku puutunud. Kes oli puhastanud ahvenat, kes särge ja isegi haugi olevat landimeestest isad koju toonud.

Kristel Peeli kirjelduse kohaselt vaadatakse kõigepealt üle püügiriistad ja selgitatakse, kuidas kala mõrda läheb ja miks ta sealt välja ei saa. Siis aetakse koos vardasse juba ettevalmistatud räimed ja pannakse suitsu.

Seejärel vaadatakse üle sellehommikune kalasaak, mille perepoeg Martin Mai oma paadiga on püüdnud. Eile oli eriti õnnelik päev, sest üle pika aja oli mõrda sattunud angerjas ning lapsed nägid kala, kellest tänapäeval peamiselt vaid legende räägitakse, kord ka elusast peast ära. Üldiselt ei piirdutud vaid kalade väljanägemise uurimisega, röövkaladel vaadati ka, mis neil kõhus ning selgitati, kuidas toiduahelas suuremad kalad väiksemaid söögiks tarvitavad.

Õppepäev tipneb kalapuhastamisega ning roogitud kaladest tehtud suupisted saavad lapsed koju kaasa.

Kärla kooli 2. klassi õpetaja Maret Rei ütles, et üldiselt lapsed väga kalapelglikud ei ole ja kala süüakse üsna hea meelega.

Tagasi üles