Solkimine pakenditega viis mahutid

JÄÄTMETE PEASPETSIALIST Katrin Koppel on tulihingeliselt propageerinud pakendijäätmete kohtkogumist, kuid saarlased ei kipu sellest aru saama.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Pakendite tekkekohal kogumist nõuavad pakendiettevõtted, kelle väitel ei ole muul moel võimalik avalikke konteinereid sobimatu prügiga solkivatelt saarlastelt piisavas koguses puhtaid pakendeid kätte saada.

Kuressaare avalike pakendikonteinerite hulga drastiline kokkutõmbamine on sundinud paljusid inimesi oma jäätmekäitlusharjumusi muutma ja tekitanud ka paksu verd. Valla propageeritav pakendite kohtkogumine võtab aga vedu visalt.

“Saan avalikkuse murest aru – neil ei ole kusagile oma olmeprügi viia enam,” kommenteeris pakendikonteinerite kadumist Eesti suurima pakendiorganisatsiooni MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tegevjuht Alder Harkmann

“Minu arust on ka need mõned avalikud konteinerid ülearused, sest sees on minimaalselt pakendeid. Avalike konteinerite sisu räägib enda eest – järelikult ei ole kõik liitunud olmeveoga ning omavalitsuse sõnul on lähipiirkondades inimesi, kes tassivad oma olmet avalikku pakendipunkti,” lausus ta. Harkmann lisas, et firma pooldab Kuressaare ja Kudjape avaliku konteineripargi täielikku kaotamist. 

Kuressaares ja Kudjapel on Saaremaa vallavalitsuse andmeil praegu 2309 jäätmevaldajat – eramaju 1906 ja kortermaju 403. Segaolmejäätmete liitumiskohustusega, kuid mingil põhjusel lepinguta on neist 126 (Kuressaares 98, Kudjapel 28) ehk kõikidest jäätmevaldajatest 5,5%. Jäätmeveost vabastusega on 44 kinnistut (32 aastaringselt ja 12 hooajaliselt – valdavalt suvilad). Võrdluseks – 2013. aastal oli Kuressaares prügilepinguta majapidamisi kuus korda rohkem ehk üle 800.

Pakendite tasuta kohtkogumise lepinguid on kolmel pakendiettevõttel 361 kinnistuga ehk 15,6 protsendiga jäätmevaldajaist. Kortermajade liitumisprotsent on pisut kõrgem, 18,1, eramajadel madalam, 15,1.

Teise pakendiettevõtte, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) turundus- ja kommunikatsioonijuht Meelik Samel nentis, et kogutavate pakendimahtude osas on kõigil organisatsioonidel oma kindlad kohustused vastavalt turuosale.

“Kuna avalikke pakendikonteinereid reostatakse valede jäätmetega, mis rikuvad konteineri sees ka potentsiaalselt hästi ümbertöödeldava pakendi, on selline süsteem äärmiselt ressursimahukas ja keskkonnavaenulik. Tekkekohal kogutud pakendid on suurema isikliku vastutuse tõttu aga õigesti sorteeritud ja väga hästi ringlussevõetavad. Täpselt sel põhjusel on pakendite tekkekohal kogumine tiheasustusega piirkondades ka rahaliselt palju mõistlikum,” lausus ta.

Kolmas pakenditega tegelev äriühing, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) alustas pakendite tekkekohal kogumise teenuse lepingute sõlmimist aprilli lõpus. ETO juhatuse liige Siret Kivilo nentis, et avaliku kogumipargi osas sätestab pakendiseadus kõikidele organisatsioonidele kohustuse tagada pakendijäätmete tagasivõtuks teatud miinimumarv kogumiskohti, mis on avalikkusele kättesaadavad. 

“Kui suurenevad kogutavad pakendijäätmete mahud, suureneb ka käitluskulu. Oleme huvitatud ümbertöödeldavast ja sortimisnõuetele vastavast pakendist, see tähendab, et kui pakend on kenasti liigiti kogutud ja puhas st tootest tühi, siis võtame selle hea meelega vastu,“ lausus ta.

Pakendikogumise hetkeseisu kohta ütles Kivilo, et ETOle jäi omavalitsuse valikul Kihelkonna mnt Rimi juures asuv pakendipunkt, mis võrreldes konkurentide omadega on tunduvalt käidavama koha peal. “Kuigi vald on nõudnud taaskasutusorganisatsioonidelt, et nad viiksid oma pakendipunktidesse konteinereid juurde, oli meie mõlemal konkurendil veel eelmisel teisipäeval oma punktides ainult üks mahuti segapakendile, teine paberile,” rääkis ta.

ETO pakendipunktis on seitse suurt mahutit, mida tänaseks tühjendatakse kaks korda nädalas. See on Kivilo kinnitusel ka ettevõtte maksimaalne võimekus selles piirkonnas. “Ilmselt turismihooaja süvenedes ei pruugi Kihelkonna maantee Rimi pakendipunkt suuta nii suurt pakendite kogust mahutada, seega palun, kellel vähegi võimalik, viige oma pakendid kas Mooni ja Marientali tee ristmikul oleva parkla kogumispunkti või Kitzbergi 2a parklas olevasse kogumispunkti,” lausus ta.

Väljaspool Kuressaaret pakendiorganisatsioonid kohtkogumisega ei tegele. Küll on võimalik endise Lääne-Saare valla territooriumil tellida pakendite kodust äravedu jäätmefirmalt Prügimees, mis Kaarma, Kärla ja Lümanda piirkonnas avalike pakendikonteinerite tühjendamisega tegeleb. Tavalise musta 150-liitrise prügikoti äravedu maksab 73 senti ja seda saab teha üle nädala, kui Prügimehe jäätmeveok avalikke pakendipunkte teenindab.

Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel nendib viimases vallalehes, et teistes valla piirkondades hetkel pakendijäätmeid kodudest ära anda ei saa, kuid see võimalus peaks tekkima järgmise aasta algusest. Seni saab ka nendes piirkondades kasutada avalikke pakendikonteinereid või viia pakendijäätmed Maasi või Kudjape jäätmejaama, kus need tasuta vastu võetakse.

Tagasi üles