Muhu käsitöölistel korralik tulu

EHTNE JA HEA: Käsitööpoe juhataja Ivi Moon esitleb poe kallimat toodet – Muhu rahvariideseelik maksab 650 eurot.

FOTO: Maanus Maasing / Saarte Hääl

Muhu käsitöömeistrid koos Muhu puidukojaga teenivad igal aastal oma toodete müügist suurusjärgus 250 000 eurot.

Muhus Liival üle 10 aasta tegutsenud Muhu käsitööpoe juhataja Ivi Moon ütles, et kuna Liiva keskus järjest areneb, siis satub rahvast ja turiste poodi igal aastal aina rohkem. “Usun, et kui seda poodi ei oleks, ei oleks Muhus ka niipalju käsitööd.”

Praegu on käsitööpoes esindatud 56 inimese käsitöö, nende hulgas ka mõned saarlased ja mandriinimesed Muhu-ainelise käsitööga. Sageli teenib pood päevas 1000 eurot müügitulu, parimad käsitöölised teenivad suvel 2000–3000 eurot lisa. 

Kõige enam soovitakse käsitööpoest osta ehtsaid Muhu pätte ja Muhu rahvariideid. Kuna rahvariided peavad inimesele selga istuma, siis neid üldiselt valmiskujul saadaval pole, vaid need valmivad tellimuse peale. Kõige suurema läbimüügiga on Muhu tikand, mida kasutatakse erinevate asjade peal, nagu kindad, sallid, kotid, nõelapadjad või prillitoosid. “Muhu tikand on kõige rohkem nõutud asi ja seda tullakse ka teadlikult otsima, sooviga osta just seda,” kinnitas Ivi Moon. Uutest esemetest müüb kõige enam Muhu triibukangast kikilips, mida valmistab Muhu põhikooli eesti keele õpetaja Ülle Kuusk.

Kudumitest on läbi aegade väga hästi läinud Muhu müts. Suve jooksul müüakse oma poolsada mütsi. “Hästi palju läheb neid auhindadeks ja jagatakse delegatsioonidele. Vald võtab neid meie poest kingituseks,” rääkis Moon. Mütse toodavad Aire Liik, Helju Murd ja Anu Kabur. 

Muhu puidukoja käsitööesemetest leiavad käsitööpoes kõige enam ostjaid võinoad ja pannilabidad. Populaarsed on ka kadakaseibidest alused ja lõikelauad.

Kõige suurema käibega käsitöötootja ongi saarel Ain Kollole kuuluv Muhu puidukoda. Ülejäänud poes esindatud käsitöömeistrid on eranditult, sõltumata ettevõtlusvormist, ikkagi üksikisikud. Muhu käsitööd müüvad lisaks Liiva käsitööpoele Koguva Kunstitall, Kuivastu käsitööpood ja Sirje Tüüri Männiku käsitöötuba Koguval. Arvestaval hulgal Muhu käsitööd leiab omaniku ka interneti vahendusel. Täpsed müüginumbrid on teadmata, kuid käibe suurusjärk võiks olla ca veerand miljoni euro juures. 

Kui Muhu käsitööpoes väljasolevatest toodetest maksis kõige enam Muhu rahvariideseelik (650 eurot), siis Sirje Tüür on müünud Muhu teki ka 1700 euro eest. Tekk valmib tellimuse peale ja seda tehakse oma paar-kolm aastat, nii kuidas meistril viitsimist on. Enamasti tellija sellise pika tähtajaga ka lepib, sest Muhu tekk ei ole esmatarbekaup, et inimene ei saaks ilma selleta elada, selgitas Sirje Tüür. 

Muhu käsiööpoes on lisaks meistritöödele müügis ka kohalike vanainimeste kootud kindad ja sokid, millega pood annab võimaluse pensionilisa teenida. Et Muhu käsitöö pakub juba mõnda aega huvi jaapanlastele, korraldab kohalik käsitööselts Oad ja Eed neile tikandi õpitubasid. Ka sel aastal teeb selts jaapanlastele kaks õpituba.

Kui siiani on Muhu käsitööpood avatud olnud vaid viiel kuul aastal, sest soojustamata hoone ei võimalda seda külmal ajal kasutada, siis lähemas tulevikus läheb kauplus remonti. “Pärast soojustamist saame ruume loodetavasti aastaringselt kasutada,” sõnas Ivi Moon. Peale ehitatakse ka teine korrus, kuhu tuleb käsitööseltsi tuba.

Möödunud nädalal Muhu saarele risti ja põiki tiiru peale teinud Roheliste rattaretkest osavõtjad üldiselt käsitööpoodi ei külastanud. Et arvukate külaliste pealt midagigi teenida, pani käsitööpood oma müügiriiulid piiratud sortimendiga püsti rattaretke lõpuüritusel Hellamaal. “Läksime ise nende juurde – inimesed lähevad koju ja tahaksid saare pealt midagi meeneks kaasa võtta,” rääkis Ivi Moon.

Kokku müüdi rattarahvale kaupa ligi 1000 euro eest. Põhiliselt läksid kaubaks väikesed esemed, näiteks magnetid, mis rattaga sõitmisel häirima ei hakka. Osteti ka üks Kihnu troi ja Muhu pätid.

Tagasi üles