Kiirabikutsete arv üha kasvab

Mihkel Laidna.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Nelja-viie aasta tagusega võrreldes on kiirabikutsete arv Saare maakonnas kasvanud. 

Kui SA Kuressaare Haigla andmeil tehti nende kolmele brigaadile – kahele linnas ja ühele Orissaares – 2014. aasta I kvartalis 1098 väljakutset, siis aasta hiljem samal perioodil juba saja võrra rohkem ehk 1198. Tänavu jaanuarist märtsi lõpuni oli väljakutseid aga kokku 1313.

“Kiirabikutsete arv on tõusmas üle Eesti,” tõdes Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Mihkel Laidna. “Kui vaadata kutsete arvu brigaadi kohta ööpäevas, on Saare maakonnas olukord ülejäänud Eestiga võrreldes siiski veel üsna rahulik.”  

Enamus kõrgema prioriteediga

Kui võrrelda tänavusi ja 2015. aasta I kvartali andmeid, on kõige rohkem kasvanud just C-prioriteedi väljakutsete arv. Sellesse kategooriasse kuuluvad need väljakutsed, kus abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik ning kiirabi-

brigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul. Neli aastat tagasi oli neid kutseid 632, tänavu aga 131 võrra rohkem ehk 763. 

C-prioriteedi kutsed moodustasid tänavu esimese kolme kuu statistikas rohkem kui poole kutsete koguarvust. 

“Kõrgema prioriteediga kutsete osakaalu tõus kutsete üldarvus on täheldatav igal pool ning ka üldistes numbrites,” selgitas Laidna. “ Seda, et raskemas seisus patsientide osakaal on tõusnud, otseselt öelda ei saaks – pigem on selle tõusu tinginud muudatused häirekeskuse kutsetöötluses.”

D-prioriteedi kutseid, kus abivajaja seisund on eluohtlik ja kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul, tehti tänavu esimeses kvartalis 123. Nelja aasta eest oli neid 105.

A-prioriteedi kutseid läks tänavu I kvartalis kirja 36, nelja aasta eest 20. Need on kutsed, kus abivajaja seisund on stabiilne, pole erakorraline ning tema elu ei ole ohus. Sellistel juhtudel võib kiirabibrigaadi väljasaatmine toimuda kahe tunni jooksul. Abivajajale aga soovitatakse pöörduda võimalusel perearsti poole.

Vajaksid pigem nõuannet

Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on langenud vaid B-prioriteedi väljakutsete arv – 423 kutselt 378-le ehk 45 võrra. B-prioriteet tähendab, et abivajaja seisund ei ole erakorraline ja tema elu ei ole ohus. Või siis pärineb teade inimeselt, kes ei oska abivajaja seisundi kohta mingit teavet anda. 

“Palju on niinimetatud nõu küsiva iseloomuga kutseid, kus kiirabi poolt on sekkumisvõimalused piiratud – inimesel on palavik, vererõhuprobleem, ärevushäired, laps nutab,” loetles Laidna. 

Sellistel juhtudel soovitab ta inimestel kiirabi väljakutsumise asemel alustada siiski kõigepealt perearsti nõuandetelefonile 1220 või tasulisele nõuandetelefonile “Lastearst kuuleb” 1559 helistamisest, kus kõnesid võetakse vastu kell 8–22.  

Mürgitusteabekeskuse infoliini number on aga 16 662.

Rohkem ka EMO patsiente

Ka Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna patsientide arv on viie aasta taguse ajaga võrreldes ligi tuhande võrra kasvanud. 

Tervise Arengu Instituudi andmeil lahkus mullu Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonnast 13 589 inimest, neist 11 084 koju. 2490 patsienti võeti haiglaravile, kuus saadeti aga edasi teise haiglasse.  

Viis aastat varem oli Kuressaare haiglal erakorralisi patsiente kokku 12 771, 

kellest enamus ehk 10 130 lahkus koju, 2623 hospitaliseeriti ja kümme 

saadeti teise haiglasse.

Tagasi üles