Endine surnumatja naaseb omal käel matuseärisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
HAKKAS ETTEVÕTJAKS: Rudolf Sepp pakub leinakõneleja, hauakaevaja ja matusefotograafi teenust.
HAKKAS ETTEVÕTJAKS: Rudolf Sepp pakub leinakõneleja, hauakaevaja ja matusefotograafi teenust. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saare matusebüroo endine matusekorraldaja Rudolf Sepp hakkab pärast 1,5-aastast pausi oma endisele tööandjale konkurentsi pakkuma.

Möödunud aasta jaanuaris Saare matusebüroos ameti mahapannud Rudolf Sepp vormistas end ettevõtjaks ning pakub leinakõneleja, hauakaevaja ja matusefotograafi teenust.

Praegu kaubanduskettide poodides kaupa väljapanev mees ütles, et aastate jooksul matuseäris saadud väljaõppele tuleb uuesti rakendus leida. “Neid kogemusi ja oskusi, mis mul on, pole mõtet lasta niisama raisku minna,” leiab Sepp.

Noore mehena fotograafiametit pidanud Rudolf Sepa kokkupuude matuseäriga sai alguse 1995. aastal, kui teda matustele piltnikuks kutsuti. Esimese matuseteenistuse leinakõne pidas ta 2002. aasta septembris Saare matusebüroo juhi Helju Välissoni ettepanekul.

RUDOLF SEPP: Neid kogemusi ja oskusi, mis mul on, pole mõtet lasta niisama raisku minna.”

“Sa oled nii palju matustel käinud, et ju sa mõne sõna oskad ikka öelda,” olevat Välisson Sepa ära rääkinud. Kuna tollased ilmalikud matjad Erna Salumäe ja Ainor Väli hakkasid otsi kokku tõmbama, sigines Rudolf Sepal tööd aina juurde.

Ametlikult jäi Sepp Saare matusebüroo palgale 2010. aastal. Ühtlasi suurenes tema töökohustuste hulk. Matuseteenistuse läbiviija ja fotograafi ülesannetele lisandusid hauakaevamine, matuseauto juhtimine ja lahkunu toimetamine kodust morgi.

Möödunud aasta algul läksid Rudolf Sepa ja Saare matusebüroo teed lahku. Kohustused kasvasid üle pea ja tekkis tüdimus, rääkis Sepp. Oli juhuseid, kus hommikul kell 7 tuli lahkunu kodust või hooldekodust morgi toimetada, mõni tund hiljem panna aga selga ülikond ja hakata leinakõnet pidama.

Ülepeakaela kiireks läksid asjad ka teiste toimingutega. “Sa pidid hüppama ühelt tegevuselt teisele, olemata kindel, kas see ajaliselt üldse võimalik on,” rääkis Sepp, kes pidas aastas keskmiselt 80 matusekõnet.

Pärast matusebüroost lahkumist oli Sepp mõnda aega kodune, seejärel hakkas aga töövahetusbüroo Humanlink kaudu kauplustes kaupa välja panema.

Saare maakonnas tegutseb praegu kaks matusebürood, kuid matuseärisse naasnud Sepp konkurentsi ei karda. “Mul pole midagi kaotada,” sõnas ta.

Tagasi üles