/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12207372t1h19b6.jpg)
Eestis on mitu plaanitud kalakasvandust purde taha kinni jäänud ja ega kehvades oludes Läänemerre lube anda tahetagi. Lahenduseks võiks olla söödava rannakarbi kasvatamine, vahendas Äripäev.
Karpidega kalakasvandustele appi: Läänemere päästjad või mõttetu äri?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRFoodsi kontserni kuuluva Saaremere Kala kalakasvatuse juhi Margus Rebase sõnul on Eestis kalakasvanduseks loa saamine üle reguleeritud ja võrreldes põllumajandustootjatega tunneb ettevõte riigi poolt ülekohut. PRFoods kavandab praegu mitut suurt kalakasvandust, kuid riik ootab, et kasvataja korjaks merest välja sama palju toitaineid, kui sinna kalade kasvatamisel lekib.
Skandinaavias ei nõuta Rebase sõnul kuskil ehitusprojekti kalakasvanduse rajamisel, sest tegemist on teisaldatava taristuga ning reaalselt tulebki kõik peale ankrute talveks ära viia. “Mujal piisab üldjuhul kooskõlastusest veeteede ameti ja kaitsejõududega,” tähendas Rebane.
Samuti on tema sõnul probleem vee-erikasutusloaga, kus tahetakse määrata täpsed keskkonna koormused kvartalite lõikes, mis sõltub aga täielikult kalade söögiisust. “Hoolimata ametnike soovist ei allu kalade söögiisu minu tahtele, vaid sõltub vee temperatuurist, vees lahustunud hapniku hulgast ja kalade suurusest,” selgitas Rebane. Loa ületamisel rakendatakse aga kümnekordset saastetasu.
MARGUS REBANE: Hoolimata ametnike soovist ei allu kalade söögiisu minu tahtele.”
Rebase sõnul valmistuvad nad parasjagu karbikasvatuse liinide paigaldamiseks Saaremaa kalakasvanduse juurde, kõik vajalik infrastruktuur selleks on valmis ja ootab merre paigaldamist.
“Rootsist ootame täiendavaid kasvatuslube juba sel aastal ning Eestis on alustatud keskkonnamõjude hindamist kolmel alal,” ütles ta. Rebane avaldas lootust, et need tehakse 2019. aastal, et alustada kalakasvanduste rajamist juba 2020. aastal lisaks olemasolevale kasvandusele. Kui kõik läheb hästi, peaks ettevõtte kasvatusmaht tõusma lähiaastatel vähemalt 5000 tonni võrra.
Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta on veendunud, et juba võrdlemisi väikeste karbikasvandustega saaks kalakasvatusele seatud piiranguid tegelikult maha võtta, lisaks annaks see tohutu võimaluse toidutööstusele uute tehaste arendamiseks.