RIIK LUBAB: Maadevahe reostus koristatakse sügiseks

VÄGA REOSTUNUD PINNAS: Naftasaaduste sisaldus neis hunnikutes on 6,9x13,1 grammi iga kilogrammi kohta. See tähendab reostuse kogukaaluks sadu tonne.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Keskkonnaministeerium lubab sügiseks ära koristada Ida-Saaremaal Maadevahe jõe kaldale kuhjatud kaks reostunud pinnase mäge. 

Saaremaa kõigi aegade suurim reostus 

Asfaldibaasi reostuse likvideerimiseks tuli pinnas välja kaevata ja asendada puhta pinnasega. Maadevahe objektil kaevati välja ligikaudu 21 000 kuupmeetrit reostunud pinnast. 

Lisaks likvideeriti mitmed rajatised, betoonijäägid ja prügi. Tööde käigus puhastati reostusest ka Maadevahe jõe säng.

Riigi tellimusel puhastasid Merko Ehitus ja KMG Inseneriehituse AS juulist oktoobrini Röösa külas endise Maadevahe asfaldibaasi territooriumi reostusest, kuid raha sai otsa.

Sestap ladustati umbes pool ehk 15 000–20 000 m³ reostunud pinnast sinnasamma, veepiirist 10–15 meetri kaugusele. Seejuures on oluline osa pinnasest tugevasti reostunud. 

Maadevahe problemaatikaga kursis olevad asjatundjad ütlevad, et kuna pinnas ja kaeved jäid vihmade meelevalda, pestakse pinnasest reostust välja. See seab ohtu juba puhastatud ala ja muudab varasema töö pikapeale mõttetuks. On selge, et kui eelnevalt tehtud töö tuleb uuesti teha, läheb reostuse likvideerimine lõppkokkuvõttes veel kallimaks.

Proovid ei näita reostust

Kohalikud elanikud on sügisest alates märganud korduvalt Maadevahe jõe vees õlilaike, kuid keskkonnaministeeriumi väitel olevat kõik siiski korras. Ministeeriumi veeosakonna projektijuht Raimo Jaaksoo rääkis, et viimati käisid ametnikud jõekaldale ladustatud pinnast seiramas 17. aprillil ja kõik oli korras. Lisaks võetakse jõest neljas kohas perioodiliselt proove. 11. aprillil võetud veeproovides põlevkiviõli reostust ei tuvastatud.

Raimo Jaaksoo sõnul on nad “asunud korraldama rahastamist ajutiselt ladustatud pinnase võimalikult kiireks äraviimiseks ja käitlemiseks”. Sõnasõnalt sama lubaduse andis ministeerium Saaremaa vallavalitsusele 30. novembril 2018.

Saarte Häälele kinnitas Jaaksoo selle nädala alguses, et järgnevalt viiakse läbi riigihange töö tegija leidmiseks ja töö lõpetatakse eeldatavalt 2019. aasta sügisel.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Varem on Jaaksoo Saarte Häälele öelnud, et pinnase vedu läheb maksma umbes 900 000 eurot. Täpsem summa selgub Jaaksoo sõnul hanke käigus. Raha tuleb 85 protsenti Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ning 15 protsenti keskkonnainvesteeringute keskuselt ja riigieelarvest.

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles Saarte Häälele, et viimati suheldi Maadevahe reostuse teemadel keskkonnaministeeriumiga eelmise aasta lõpul. “Piisavalt aega on möödas, et oleks alust eeldada arenguid sellel teemal,” nentis ta.

Eelmisel nädalal käisid vallatöötajad olukorraga tutvumas ja tõdesid, et otsest reostust jões näha ei olnud. “Mis ei tähenda muidugi seda, et ligikaudu 15 000 m³ reostunud pinnast võiks riigile kuuluvale Jõekääru katastriüksusele jääda,” lisas Holm.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juht Jaak Haamer

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Keskkonnainspektorid käisid viimati Maadevahe jõe ääres 6. mail, kui olid saanud teate jõepinnal märgatud õlilaikude kohta. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juht Jaak Haamer saatis seejärel keskkonnaministeeriumile märgukirja, uurides, millal hunnikuid koristama hakatakse.

Haamer viitas, et jõe uue ja vana sängi Iiitumiskohas on näha veepinnal õlilaike ja jõe põhjast kerkivat vikerkaarevärvilist kilet moodustavat ainet. Õlilaike veepinnal oli näha ka teetruubist kuni ca 20 meetrit põhja poole liikudes.

Õli tuleb jõe põhjast?

Jaak Haamer märkis, et visuaalsel vaatlusel jäi mulje, et õli tõuseb veepinnale veekogu põhjast. “Naftasaaduste leostumist pinnasehunnikutest kontrollkäigu ajal ei täheldatud, kuigi suurte sademete korral ei saa seda välistada,” lisas Haamer.

Ministeeriumi survestamiseks saatis esmaspäeval keskkonnaministeeriumile kirja Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Selles uurib ta, kas pinnasehunnikute koristamiseks on rahastusallikad leitud ja kas tööd tõepoolest selle aasta jooksul tehtud saavad.

“Kui siiski ei ole ette näha, et reostunud pinnas selle aasta jooksul likvideeritakse, siis milline on konserveerimistööde ajakava ja kas selleks tööks on katteallikad olemas?” küsib Madis Kallas.

Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959–1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus.

Tagasi üles