VALLA EESMÄRK: 2030. aastaks keskmine palk 1500 eurot

EESMÄRK JU SEEGI: “Loomulikult võiks see number suurem olla, aga eesmärk ju seegi,” kommenteerib vallavolikogu ettevõtlus- ja majanduskomisjoni liige Kristi Sillart arengukavas väljatoodud eesmärki saavutada 2030. aastaks vähemalt 1500-eurone keskmine brutopalk.

FOTO: Raul Vinni/Saarte Hääl

Saaremaa valla valmivas arengukavas on ühe eesmärgina kirjas siht saavutada 2030. aastaks keskmiseks brutopalgaks ja keskmiseks mediaanväljamakseks vähemalt 1500 eurot ehk pool tuhat eurot praegusest rohkem.

Urmas Nõgu

FOTO: Raul Vinni/Saarte Hääl

“Ambitsiooniks on seda vähe – eesmärk võiks ikka suurem olla,” leidis Saaremaal tarkvara arenduse valdkonnas tegutsev Urmas Nõgu. “Eesmärke tuleb seada ikka kõrgemalt. Meil on ju läbi käinud ambitsioonikaid plaane, näiteks see, et meil oleks kolme aastaga maakonnas juures viissada 3000-eurose palgaga inimest.”

Nõgu hinnangul tasuks eesmärgiks võtta näiteks see, et Saaremaa tõuseks oma keskmise palganumbri poolest maakondade edetabelis viie või koguni kolme hulka.

“Kui Saaremaale tuleks juurde neid inimesi, kes näiteks tarkvara arenduses tegutseksid, tõuseks ka keskmine palgatase,” lausus Nõgu.

Katrin Koost

FOTO: Raul Vinni/Saarte Hääl

Seda meelt, et 500 euro suurune tõus praegusega võrreldes on liiga väike, oli ka Kõrkkülas elav Katrin Koost, kes praegu on töötu. “See 2030 tundub nii kauge aeg – selleks ajaks võiks see keskmine palk ikka suurem olla kui 1500 eurot,” arvas ta.

Statistikaameti andmeil oli Saare maakonnas keskmine brutopalk tänavu I kvartalis 1006 eurot, samas oli Eesti keskmine palganumber 1341 eurot. I kvartali mediaanväljamakse Saare maakonnas oli maksu- ja tolliameti andmeil 948 eurot, Eesti keskmine näitaja aga 1012 eurot.

“Kasv vähemalt 1500 euroni – loomulikult võiks see siht suurem olla, aga eesmärk ju seegi,” hindas arengukavasse kirjutatud arvu Saaremaa vallavolikogu ettevõtlus- ja majanduskomisjoni liige Kristi Sillart, kes osales ka kõnealuse arengukava koostamisel. “Suurte asjade saavutamiseks tulebki alustada väikestest asjadest. Kui ettevõtlusel ja majandusel läheb hästi ning kui Saaremaa vallas on head ettevõtjad eesotsas, kes töökohti pakuvad, siis on ju võimalik konkurentsivõimet tõsta ja raha juurde tekitada.”

“Vastavalt arengudokumentide menetlemise korrale vaatab valitsus valla arengukava üle igal aastal ning täpsustab vajadusel vähemalt nelja eesseisva aasta eesmärke ja tegevusi,” selgitas abivallavanem Kristiina Maripuu. “Seega saab sihttaset aastate vältel korrigeerida.”

“Oluline roll Saaremaal töökohtade loomisel ja keskmise palga tõusul on tööstussektoril, mille osas tuleb tagada tugi nii uutele ettevõtetele (investoritele) kui ka tegutsevatele ettevõtetele, teadvustades rohkem riigi poolt ettenähtud meetmeid (digitaliseerimine jms),” leiavad arengukava koostajad, tuginedes ettevõtlusvaldkonna esindajate arvamusele. “Peamiseks eesmärgiks peab olema kõrge lisandväärtusega, senisest keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade loomine, mis aitaks meelitada juurde uusi töökäsi ja elanikke.”

Aivar Sõrm: palgasaajate olukord ei idane ega mädane

Hinnang, kas siht – vähemalt 1500- eurone brutopalk ja mediaanväljamakse – tundub kesine või paras eesmärk, sõltub majandushuvilise Aivar Sõrme sõnul sellest, kas vaadata ette või selja taha.

Meil on olnud kaksteistaastak (2001–2012), mille vältel brutopalgad tõusid pea 2,5 korda. Viimase aastatosina tõus on olnud sarnane, nagu seda planeeritakse järgmiseks kaheteistkümneks aastaks ehk +50%, seejuures oli möödunu sees ka vahepealne paariaastane majandus- ja palgalangus.

Suures plaanis ja pikema ajaperioodi jooksul ei saa sissetulekud siiski tõusta kiiremini majanduse enda kasvust ja reaalpalka mõjutab lisaks veel paralleelselt ralliv hinnakasv. Vaadeldes hinnanguid Euroopa ja Eesti majanduse tulevikule, midagi väga roosilist välja ei pakuta. Majanduskasvu ootetasand 2% aastas, inflatsioon kukub alla 3%, kuid jääb siiski suhteliselt kõrgeks. Ja need numbrid on välja pakutud lootuses, et edasine areng toimub rahulikult ja kataklüsmideta. Kõrvutades neid numbreid loodetava iga-aastase stabiilse 3% palgatõusuga, võiks seda arengukava palgaprognoosi pidada pigem optimistlikuks, kuid mitte lootusetuks. Samas, kui hinnatõus kõrval jätkub samas tempos, siis vaatamata numbrimängule palgasaajate majanduslik olukord ei idane ega mädane – elatustase jääb suhteliselt samaks, mis täna.

Mediaanpalk ei ole tasemenäitaja, vaid statistiline jaotuskõvera keskpunkt, mis oma nominaalis kipub keskmisest palgast neljandiku võrra väiksem olema. Võimalik, et arengukavas on siinkohal silmas peetud sootuks kahte erinevat asja – Saaremaal makstavat keskmist brutopalka ja saaremaise sissekirjutusega kodanike mediaanset palgatulu, sõltumata sellest, kus seda tegelikult teenitakse.

KOMMENTAAR

Arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Karin Närep: 

Kõik arengukavad koostatakse teatud ajahetkel selleks hetkeks olemasoleva info tingimustes. Tuleviku prognoosimine praeguses väga volatiilses maailmas ja kitsamalt majanduskeskkonnas on küllaltki keeruline tegevus. Valla arengukava aastateks 2019–2030 antud mõõdiku (mediaanväljamakse (eurodes)) ja selle sihtnäitaja seadmisel arvestati arengukava väljatöötamisel (2018. aastal) teada olevat palgastatistikat maakonnas ning võimalikke arenguid maakonna ettevõtluskeskkonnas. Arvestati ka üldist majandusteooriat, et majandus on tsükliline ehk ei saa eeldada, et majanduses toimub vaid pidev kasvuperiood. Valla arengukava antud peatüki “Ettevõtluskeskkond ja majandus” töötas välja ekspertidest koosnev töögrupp, sh SA Saaremaa Arenduskeskus (SASAK) ja kohalike ettevõtjate esindajad. Mõõdikute seadmisel lähtuti SASAK-i vastavatest Saare maakonna majandusnäitajate analüüsidest ja vastavatest prognoosidest, lisaks rahandusministeeriumi, Eesti Panga jt prognoosidest.

Tagasi üles