/nginx/o/2019/06/04/12230283t1h8044.jpg)
Kurtmist, et raamatuid loetakse üha vähem, kuuleb aina sagedamini. Kas tõesti juhtub nii, et peale kasvavad põlvkonnad ei tea meie kirjandusloost peagi ööd ega mütsi? Sest kes raamatutega sinasõber ei ole, sellele ei ütle midagi ka nende autorite nimed. Rääkimata nende teoste loomise kontekstist.
Kui säärane mittelugeja satub kohta, mil on küll kirjandusloo seisukohast oluline tähtsus, on see tema jaoks siiski vaid üks koht paljudest.
Iseasi, kui see, kes parasjagu oma ümbrust uudistab, saaks sealsamas selle paiga kohta muudki teada kui üksnes silmaga näeb. Midagi, mis muudab selle koha põnevamaks, annab sellele uue tähenduse ja ajendab ehk selle paigaga seotud teostega tutvuma.
Tänapäeva inimene on mugav ja tuleviku inimene ilmselt veelgi mugavam. Vaevalt see, kes on harjunud sõrme mööda nutiseadme ekraani libistama, paberist teatmikke kaasa vedada ja neis järge ajada viitsib. Iseasi, kui oleks mobiiliäpp, mis kogu info kätte tooks. Hea eeskuju on Vilsandi kirjanduslik äpp, mis saare loodusele mitmekihilisema vaate annab.