REPORTAAŽ: Mis toob taba sadama väravasse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PÕLINE KALAMEES: Aivar Sõrm käib merel paljudest kohtadest, domineerivad vastuuendatud Muratsi sadam ja Väike väin, kuhu ta läheb Kõrkverest tänu kohalike meeste heatahtlikkusele.
PÕLINE KALAMEES: Aivar Sõrm käib merel paljudest kohtadest, domineerivad vastuuendatud Muratsi sadam ja Väike väin, kuhu ta läheb Kõrkverest tänu kohalike meeste heatahtlikkusele. Foto: Erakogu.

Saaremaa ja Muhu ametlike sadamate arv on suur. Lisades siia atestaadita sadamad ja lautrikohad, on meil tegelikult hulk kohti, kus paat vette lasta ja meremõnusid nautida.

Aastakümneid neid võimalusi kasutanuna tekib täna arengutele otsa vaadates kahetine tunne. Ühtepidi siiras heameel, et paljud suuremad ja väikesed sadamad on jõudnud uuele tasemele. Väljaehitatud sadamarajatised, korralik haljastus ja üldine heakord.

Ja tundub, et eeskätt on edasiminek sõltunud just kohaliku kogukonna ettevõtlikkusest, kes sadamaga toimetab. Ühtepidi on meie sadamatesse pandud hulk euroraha, samas on pilt läinud oluliselt paremaks ka seal, kus otsest tuge nagu polegi ja asjad tehakse ära puhtalt oma kätega ja oma rahakoti peal. Selles plaanis on areng olnud muljet avaldav, tekitades meile ja me külalistele paremad võimalused paikkonna mereliseks nautimiseks.

Tagasi üles