/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
Antarktise avastamise 200. aastapäeva puhul admiral Bellingshauseni teekonda matkiv laev saadetakse pidulikult teele Roomassaarest 17. juulil ning silmapiiri taha seilatakse koos sadade Muhu väina regatil osalevate jahtidega.
Ristitud polaarlaev saadetakse pidulikult teele Saaremaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kuulsa maadeavastaja järgi ristin ma sind Admiral Bellingshauseniks,” kõlasid üleeile polaarlaeva ristiema Eeva Esse sõnad enne, kui ta jääkamaka vastu laeva parrast puruks lõi. Eesti meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul võeti traditsioonilise šampanja asemel jäätükk, järgides esimesena lõunapoolusele jõudnud Norra maadeuurija Roald Amundseni laevaristimise kombeid. “Lapsuke on ristitud,” rõõmustas laeva üks kaptenitest Meelis Saarlaid kohe pärast tseremooniat, kui tänutäheks oli kõlanud ka laevavile.
/nginx/o/2019/06/12/12257117t1haaf3.jpg)
Lisaks ERR-is populaarteaduslikku saadet juhtivale ristiemale Eeva Essele said laeva jääga visates õnnistada ka kõik soovijad. Kombekohaselt õnnistas laeva sisse ka peapiiskop Urmas Viilma, kes ise ka Prantsusmaa ja Hispaania vahelisel etapil laevale madruseks munsterdatakse.
Lennusadamas toimunud ristimisele oli tulnud kenake hulk rahvast, sealhulgas ka Saaremaa merekultuuriseltsi esindus, kes kodusaarel jõudsalt Bellingshauseni mälestuse hoidmisega tegeleb.
“Ikka uhke tunne on,” ütles Signe Sarah Arro, kes toimetab igapäevaselt Pilguse mõisas, millega kuulus meresõitja sünnipäraselt seotud oli. Arrogi viskas omalt poolt laevale peotäie jääd.
/nginx/o/2019/06/12/12257119t1ha081.jpg)
Pärast Nasval tehtud uuendusi oli Admiral Bellingshauseni esimeseks proovikiviks sõit Lennusadamasse. “Siin ta igatahes on,” naeris laeva ümberehitustöid juhtinud Priit Kuusk vastuseks küsimusele, et kas nüüd on kõik tööd tehtud. Lisaks kolmele saarlasest kaptenile on nüüdseks selgunud ka see, et tüürimehena sõidab suurema osa reisist kaasa just Kuusk, kes on ka Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoor. Admiral Bellingshausen seilab teadupoolest Saaremaa purjetajate lipu all.
Lennusadamas oli seni rohkem avalikkuse ees olnud kapten Saarlaiu kõrval ka kapten Indrek Kivi, kes juhib Admiral Bellingshausenit lõunapooluse vetes. “Ma olen jah selline külmade merede mees,” muigas muheda olemisega Kivi. Igapäevaelus murrab ta Botnicaga Kanada Arktikas jääd ning läheb nüüdki pärast jaanipäeva sinna. Admiral Bellingshauseni rooli võtab ta üle aasta lõpu poole Rio de Janeiros.
“Mulle meeldib külm rohkem kui soe,” märkis Kivi, kes on tuntud ka suure talisupluse sõbrana. Antarktikas kavatseb ta võimaluse korral kindlasti ka ise vette minna. Vesi pole seal ju mitte külmem, kui Kuressaare Titerannas, kus Kivi ujumas käib. Alla nulli temperatuur ju ikka ei lähe.
Eesootavate ilmastikuolude kohta teadis Kivi rääkida, et Atlandi ja Vaikse ookeani vahelist Drake´i väina peetakse tuuliseks ja ohtlikuks kohaks, kuid samas võib suvisel ajal pääseda ka tormita. Kivi sõnul on seal jaanuaris suvi ning suviseid reisikirju lugedes on võib-olla üks ots olnud tormine, mitte kogu reis.
Kapten Kivi ütles, et sel ajal on lõunapoolusel ka polaarpäev ja kogu aeg valge. “Nii valge, et paned aga suusaprillid ette ja pole ka hirmu pimedas mõnda jäämäge maha magada,” muheles Indrek Kivi, kes on polaarpäeva kogenud Kara merel ja Kanada Arktikas.
Jääga otsest kokkupuudet Antarktikas vahest pole. Jäälõhkuja kapten nentiski, et ühes asjas tuleb tal ennast küll ümber lülitada: “Pean ikka mõtlema, et ma ei lähe sinna ju jääd lõhkuma.”
Laeva kohta jätkus kapten Kivil vaid häid sõnu. Nasvalt tuldi purjedega allatuules nii, et masin aitas vaid minimaalselt kaasa. “Kütusekulu oli meil liiter miili peale, mis on väikese mootorpaadi kulu,” rääkis kapten heast üllatusest. Kiiruseks tuli keskmiselt 9 sõlme ja ülesõit kestis 18 tundi.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/12/12257120t1he71b.jpg)
Ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli ütles Saarte Häälele, et ettevalmistused on lõpusirgel. Üht-teist tuleb laeval veel häälestada ja meeskonnal endalgi on veidi õppimist. Meeskond on samuti suuremalt jaolt koos ja reisijadki paigas. Siiski on mõne etapi peale veel vabu kohti, märkis Pruuli. Pileteid nad reisile ei müü, kuid kaasasoovija peaks ekspeditsioonile ikka kuidagi kasulik olema. “Panustama ekspeditsiooni oma teadmiste või võimalustega,” selgitas Tiit Pruuli ja kutsus lahkesti endast teada andma.
Admiral Bellingshauseni sõiduomaduste üle oli Pruuligi väga üllatunud. Ta tunnistas, et oli purjetamisomaduste suhtes eelnevalt isegi skeptiline. “Kuid ta purjetab, ma ütlen: see laev purjetab!” rõhutas Pruuli.
Indrek Kivi: Nii valge, et paned aga suusaprillid ette ja pole ka hirmu pimedas mõnda jäämäge maha magada.”
Marsruut on Pruuli kinnitusel paigas ja veidi on täpsustunud Antarktika osa, kus erinevate riikide teadusasutused ootavad eestlasi oma baasidesse külla. Tiit Pruuli märkis, et kui nende plaanide tegemise alguses polnud teada, kas näiteks venelased ka midagi ette võtavad, siis nüüd on selgunud teistegi riikide huvi.
Tema sõnul lahkutakse 20 riiki läbivale ekspeditsioonile 8. juulil Tallinnast ilma suurema kärata. 11. juulil antakse otsad Kroonlinnast ning väisatakse ka Tallinna merepäevi. “Äraminemise pidulikkuse jätame Saaremaale,” rääkis ta. Ärasõit on planeeritud 17. juulile, kui Roomassaares toimub Muhu väina regatt ning seal olevad jahid saadavad Admiral Bellingshauseni silmapiiri taha.
Laupäeval ühineb Admiral Bellingshausen aga juba jahtidega, mis sõidavad Tallinna lahele tervitama meritsi saabuvat Taani kuningannat.