MILJA MÄEORG - Aastakümneid rattaga tööle

JALGRATTAGA TÖÖLE JA KOJU: Augustis ümmargust sünnipäeva tähistav, ligi 50 aastat velskrina ja pereõena töötanud Milja Mäeorg kasutab Kõrkkülast Kärlal tööl käimiseks jalgratast. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Igal hommikul istub Kärla perearstikeskuse pereõde Milja Mäeorg oma Kõrkküla koduõues jalgrattasadulasse ja võtab ette seitsmekilomeetrise teekonna Kärlale. Pärast tööd pedaalib augustis 70-aastaseks saav ja peatselt oma 50 aasta tööjuubelit tähistav tunnustatud meedik Kärlalt Kõrkkülla.

Metskülast pärit Milja, neiupõlvenimega Grepp, mõtles meditsiiniõpingutega alustada juba pärast põhikooli lõpetamist. “Käisin Metskülas koolis ja meil oli seal velskriks üks tubli noor naine. Jälgisin tema tegemisi ja tasapisi hakkasingi velskritöö vastu huvi tundma. Meditsiinikooli võeti aga vastu keskkooli lõpetanud noori. Nii läksingi Metskülast tollasesse Kingissepa Viktor Kingissepa nimelisse 1. keskkooli,” räägib staažikas meditsiinitöötaja.

Kohtusime Kärla piirkonna aasta tegija (2018) Milja Mäeoruga tema avaras kabinetis kolmapäeva pärastlõunal. Päev oli Milja jaoks eriline ka seetõttu, et sel päeval sai 70-aastaseks temaga koos keskkooli lõpetanud laulja Ivo Linna.

“Eks me kõik juba oleme või saame sel aastal nii vanaks. Minu pinginaaber Metskülas ja keskkooli lennukaaslane oli Lii Muru. Tema lubas kokkutuleku korraldada, aga teda enam ei ole,” nendib Milja.

1967. aastal astus Metsküla neiu Tartu meditsiinikooli. Kooli lõpetamise järel 28. märtsil 1970. aastal alustas ta velskrina tööd Paadla velskripunktis.

Vajati velskrit

“Tahtsin tagasi Saaremaale. Paadlasse vajati velskrit ja niimoodi ma Kärla kanti sattusingi. 30 aastat töötasin velskrina. Meil oli õigus retsepte välja kirjutada ja haiguslehti kolmeks päevaks. Velskrile helistati ööpäevaringselt. Kui oli vaja, võtsid kell üks öösel jalgratta ja sõitsid haige juurde,” märgib Milja.

Väljakutseid oli palju. Väikeses Paadla piirkonnas küündis väljakutsete arv aastas kuuesajani.

Tollal kutsuti velsker nii lapsi kui ka eakaid inimesi tohterdama. “Mäletan, ükskord kutsuti haige lapse juurde jaoskonnaarst. Tohter ütles aga, et ta ei ole lastearst ja ei läinud. Velsker oli see, kes läks. Ma ei osanudki oma tööd teisiti ette kujutada. Oma väikeste laste juurest oli küll raske öösel kodust ära minna, aga kui haige ootas, ei saanud ma minemata jätta,” tõdeb nüüdne pereõde.

Milja meenutab, et isegi jõululaupäeval pidi ta saunas kaseviha käest panema, kiiresti riietuma ja haige juurde sõitma. Jõulude ajal on tal tulnud Kõrkkülast ka Kaarmale patsiendi juurde sõita. “Sealt tulid pereliikmed autoga järele. Tihti aga sõitsime väljakutsetele abikaasaga koos. Tema oli Kärla kolhoosis autojuht ja majandi juhid ei keelanud masinat selleks otstarbeks kasutada,” mainib Milja.

Tookord kutsuti velsker koju ka siis kui inimese palaviku näit oli 37,5 kraadi. Meedik võttis rohukoti ja süstlad kaasa ning sõitis abivajajat ravitsema. Kui vaja, kirjutas haigele ka nn sinise lehe. Vahel tuli voodis lamajale palavikku alandavaid mähiseid teha, siis istuda ja oodata palaviku alanemist.

Kümned väljakutsed

Gripipuhangute ajal oli päevas väljakutseid kümme ja isegi rohkem. Igale poole pidi velsker jõudma.

Üldreeglina on saarlased tagasihoidlikud, kes ei kipu alati heategijat tänama. Kas tervenenud patsiendid tohtreid tänavad? “Ikka tänavad. Inimesed tulevad juurde ja räägivad, kuidas ravimid on aidanud. Kõigil on terveks saamise üle hea meel,” räägib pereõde Milja.

Nüüdisajal on kasutusele võetud uusi ravimeetodeid. Paljud on kardetud vähistki jagu saanud. Puugihaigusi Milja sõnul aastakümneid tagasi aga üldsegi ei diagnoositud. “Puugiproove tollal ei tehtud. Nüüd tekitavad puugid tõsiseid probleeme,” märgib ta. Lisab, et kindlasti on vaja teha profülaktilisi vereproove, näiteks on just tänu vereproovile meestel avastatud eesnäärmehaigusi ja muid tõbesid. 

Suurenenud on puusa- ja põlveoperatsioonide arv. Aastakümnetepikkuse kogemuse toel võib Milja öelda, et inimesed elavad nüüdisajal vanemaks, seda suuresti ka seetõttu, et tarbivad õigeid ravimeid.

Teada-tuntud tõde on seegi, et hea tervise tagavad tervislikud eluviisid. Pereõde Milja on selles valdkonnas oma patsientidele heaks eeskujuks. Jalgrattaga tööle sõitmisest on saanud elustiil. Seitsmekilomeetrine teekond on nii pikk, et sõitu nautida, olgu hommikul Kõrkkülast Kärla poole vändates või õhtul koduteed ette võttes.

“Nii kui ilmad ilusaks lähevad, võtan jalgratta kasutusele. Hommikused lõhnad looduses, õitsemise aeg, suvine heinategu ja sügisene viljakoristus,” rõõmustab peatselt 50 aastat meedikuna töötanud Milja Mäeorg.