Politsei ettepanek: säilitaks kaine mõistuse

Meelis Juhandi Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Jaaniajal kasvavad politsei kiiret reageerimist vajavad väljakutsed hüppeliselt ning pea kõik need on seotud alkoholiga.

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Juhandi toob näiteks, et eelmisel aastal oli jaaninädalal 40 kiiret sekkumist vajavat juhtumit, mida on tunduvalt rohkem kui tavanädalal. Jaaniajal on ka politseinikke mitu korda rohkem, kuid selline väljakutsete arv ei jäta paraku võimalust üldise korrajälgimise parandamiseks.

Eelmise aasta näitel oli 40 väljakutsest 14 seotud peksmise ja kaklustega, millest omakorda kuus olid lähisuhtevägivalla juhtumid. Abi osutamist kiirabile tuli ette 11 korral. Otseselt joobes isikutega tegelemist oli 11 korral ja varalise kahjuga liiklusõnnetusi oli kaheksa. Lisaks juhtus sel perioodil kolm kannatanuga liiklusõnnetust ja autoroolist kõrvaldati 10 joobnud juhti. Arvud räägivad iseenda eest.

"Ega kaine peaga kaklejat naljalt ei kohta."

MEELIS JUHANDI

Piirkonnavanema sõnul on kurb tõsiasi see, et aastast aastasse räägitakse enne jaanipäeva ühed ja samad põhimõtted üle, kuid olukord muutuda ei taha. Väljakutsete arv hoopis suureneb.

Juhandi sõnutsi on inimestes juurdunud arusaam, et küll politsei valvab korda, päästeamet kustutab tule ja merepäästjad vaatavad merehädaliste järele. Üheltpoolt on muidugi kena, et inimesed julgevad helistada ja oma muredest teatada, kuid teisalt saaksid kõik ka ise probleemide tekkimist vältida juba eos.

Inimesed võiksid Meelis Juhandi sõnul ise proovida oma käitumist mõtestada ja selliseid olukordi vältida. "Igas seltskonnas võiks olla n-ö grupijuht," toob Juhandi näite. Keegi, kes vaataks pidu selle pilguga, et ei tekiks igasugu jamasid. Selle, et politsei ja päästeamet kuskil olemas on, võiks tema sõnul peo ajaks hoopis ära unustada ja proovida pidu pidada nii, et nende järele ei tekigi vajadust.

Teise asjana pakub Juhandi välja: "Jätkem kange alkoholi joomine sel aastal ära!" Nagu juba mainitud, siis pea kõikides väljakutsetes, millega politseil jaaniajal tegeleda tohib, etendab rolli ka alkohol. Juhandi märgib, et ega kaine peaga kaklejat naljalt ei kohta. Kui juba löömaks läheb, on inimese joobeaste tavaliselt selline, et ta ei anna enam endale oma tegudest aru.

Kui siiski on plaanis jaanipeol midagi juua, soovitab Juhandi joodava alkoholi koguse enda jaoks enne paika panna ning sellest normist ka kinni hoida. Loomulikult ei tohi unustada soovitust, et alkoholi rüüpamise kõrval tuleb juua palju vett.

Alkoholijoove on kokkuvõttes Juhandi sõnul seisund, mida inimene suudab ise hinnata ja peabki seda tegema. Kui ta teeb seda õigel ajal, siis ei pea ka politsei sekkuma.

Meelis Juhandi lisab, et kui tõesti tekib probleem, siis tasub kindlasti 112 helistada. Ei maksa ka peljata seda, et ei osata selgitada oma asukohta, tänapäeval näeb häirekeskus helistaja asukohta ka positsioneeringu järgi.

Kokkuvõtteks nendib piirkonnavanem Juhandi, et jaanipäev on ikkagi vana püha, millega on seotud oma uskumused ja kombed. Järgigem siis pigem neid, kui seda põhimõtet, et leedotuli on koht, kus tuleb kõvasti kärakat panna. Kui me selle moodsa aja kombe kõrvale jätame, teeb see peo paremaks nii meile endile kui ka meie kaaslastele.

PANEME KÕRVA TAHA

- Rooli tuleb alati istuda kaine peaga.

- Ärge laske joobnud inimest rooli. Võtke talt kasvõi võtmed ära. Tuttavate puhul ennetage nende võimalikku vale käitumist, mille põhjuseks purjus pea.

- Seltskonnas leppige alati kokku, kes on kaine autojuht ja grupijuht.

- Peol liikuge koos. Ärge jätke sõpru maha.

- Kui keegi ära väsib, aidake ta koju või magamiskohta.

- Suurematel üritustel jälgige, et lapsed ei kaoks. Leppige kokku kohtumiskohad ja kirjutage lapse käele kontaktid.

- Kahtlase sõidustiiliga auto märkamisel helistage 112.

- Vee ääres toimuval peol jälgige, et lapsed omapäi vette ning purjus inimesed üldse vette ei läheks.

- Ärge jäta oma vara järelevalveta!

- Tehke lõket turvaliselt.