Heinakuu toob suveleerikursuse

Anti Toplaan

FOTO: valimisliitsaarlane.ee

“Kuigi ajas muutuvad nii tavad kui ka kombed, on paljud suvega seotud tegevused säilitanud oma koha ka tänapäeval,” kirjutavad EELK Kuressaare koguduse õpetaja Anti Toplaan ja abiõpetaja Tiina Ool. “Üks selliseid traditsioone on kevad- ja suveleerikursuste toimumine meie koguduste juures.”

Enamik neid inimesi, kelle vanemad või vanavanemad on elanud või elavad maal, on suviti kokku puutunud heinategemisega. See, mis kunagi ammu näis tüütu kohustusena, tundub nüüd toreda ettevõtmisena võib-olla ka seetõttu, et maal peetakse tänapäeval üha vähem selliseid loomi, kellele on talus vaja heina varuda. Kindlasti jääb aga selle tööga kokkupuutunud inimeste mälestusse suvega seonduvalt ka heinategu.

Varasematel aegadel võeti leerikursuseks enne suvetööde algust aega kuni kaks nädalat. Valdavalt noored, kuni 16–18-aastased, kogunesid kodukandi kiriku juurde, et seal köstri ja kirikuõpetaja juhendamisel õppida katekismust, piiblitundmist ja kirikulaule. Ajalooliselt oli see (kuni suurte ühiskondlike muudatuste alguseni 1940. aastate teises pooles) oluline samm teel täiskasvanuks saamise poole. Nimelt pidi iga abiellumisikka jõudnud noor tundma ristiusu aluseid ja oskama neid õpetada ka oma tulevastele lastele ja ristilastele.

NSVL-i “saavutused”

Nõukogude perioodi aastakümnete jooksul muutus leeriskäimise ühiskondlik staatus vastupidiseks. Koguduste elu suruti võimude poolt kirikumüüride vahele ja need, kes ei kartnud ühiskondlikku halvakspanu, võisid leeri tulla alates 18. eluaastast. 1960.–1970. aastatel juurutati koguduste mõju ja kiriklike talituste tasalülitamiseks kehtiva ideoloogiaga kooskõlas olevaid tavasid. Selle tulemusena sündisid sellised algatused, nagu lastele sünnikirjade pidulik kätteandmine kohalikul tasandil ristimise asemel, nõukogude noorte suvepäevade ehk rahvakeeli võsaleeri korraldamine leerikooli asemel, õnnepaleede loomine ja nendes abielude registreerimine laulatuste asendamiseks ning matusemajade võrgustiku loomine kiriklike matusetalituste mõju vähendamiseks. Takistusi tehti ka kiriklike kalmistupühade pidamiseks, mille asemel hakati korraldama ilmalikke kalmistupühasid.

Selle protsessi tulemusena vähenes kirikuga seotud inimeste arv märgatavalt. Suurimaks “saavutuseks” võib aga pidada kristliku maailmavaate ja sellega seotud perekondlike juurte läbilõikamist. 

1990. aastate alguse uues vabaduse laines kirikuga uuesti liitunud inimestel ei tekkinud mitmete muude ühiskondlike muutuste keskel oma kogudustega püsivat sidet, kuna ülejäänud elu vajas samuti ülesehitamist ja avanenud maailm avastamist.

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus – erinevalt Põhjamaadest – 15–16-aastased noored enamasti leeris ei käi, kuna nende endi vanematel selline kogemus puudub. Leeri tullakse juba veidi vanemas eas – sooviga oma tulevane abielu kiriklikult laulatada või lasta ristida oma lapsi ja olla ise ristivanemaks. Samas on olulisel kohal ka äratundmine, kus soovitakse põhjalikumalt tundma õppida kristlikku maailmavaadet ja seda, mida konkreetse kiriku juures õpetatakse. Leerikursuse läbimine annab inimesele õiguse lasta ennast ristida ja liituda oma valitud kogudusega, olla edaspidi ristivanemaks, taotleda kiriklikku laulatust ja saada osa armulauast. Leerikursust võib teatud mõttes võrrelda tänapäeval ka huviharidusega, millest saavad üha rohkem osa ka need, kes soovivad pärast üld- ja ülikooliharidust end mõnel konkreetsel teemal harida.

Luterlikus kirikus peetakse leerikursusi võimalusel iga koguduse juures, kui selleks on soovijaid ja antakse oma soovist teada kas koguduse õpetajale või hooldajaõpetajale, kelle andmeid leiab kergesti ka internetist.

Tulge suveleeri!

EELK Kuressaare koguduse juures toimub aasta jooksul kolm leerikursust: kevadel, suvel ja sügisel. Kui kevad- ja sügisleeri kursus kestab keskmiselt kaks ja pool kuud, siis suvel on võimalik kursusel osaleda ühe kuu vältel, kuid tunnid toimuvad kaks korda nädalas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19.15–20.45. Kogunetakse Kuressaare kogudusemajas (Kauba tn 5 hoovimajas) alates 27. juunist kuni 25. juulini. Ristimis- ja leeripüha toimub pühapäeval, 28. juulil. Need, kes ei ole varem ristitud, ristitakse leeripüha jumalateenistuse käigus.

Leeri võib tulla alates 15. eluaastast kuni sisuliselt oma elupäevade lõpuni. 

Oma soovist kursusel osaleda võib kirjutada aadressil anti.toplaan@eelk.ee või helistada telefonil 51 48 199 või 53 427 096. Täpsemat infot kursuse kohta saab koguduse kodulehelt: http://kuressaare.eelk.ee/.

Ootame sind kahel esimesel kogunemisel pärast jaanipühi, alates neljapäevast, 27. juunist.

Tagasi üles