LUGEJA KIRI: Mõistmise asemel sain riielda

FOTO: Priit Mürk.

Olen 76-aastane. Pärast puusaliigese operatsiooni tekkis mul hüppeliigese kulumine ja jalad vajuvad sissepoole viltu. Et seda ei juhtuks, pean jalatsites kandma eritaldasid. 

16. mail kukkusin oma jala katki, diagnoositi pindluu murd. Sääreluus oli mõra. Mind viidi kiirabiga haiglasse ja jalg pandi kipsi. Mul polnud karkusid, oli üksnes kepp, millele toetuda.

Haigla erakorralise meditsiini osakonnast saadetakse aga kohe, värske ja sooja kipsiga, välja. Miks ei taheta ära oodata, kuni kips taheneb? Palusin õde, et ta tooks mulle Invarust kargud, andsin talle kaasa puudetõendi ja muud vajalikud dokumendid, et saaksin koju minna. Karkusid talle aga ei antud, öeldi, et pean ise kohale tulema. Kuidas ma aga värske kipsiga ja ilma karkudeta sinna alla keldrisse pääsen?

Nii tulingi koju. Kuna mul oli aga tarvis astuda kõnniteele, seal käia ja maja esimesele korrusele pääseda, läks kips katki. Seepärast läksin teisel päeval haiglasse tagasi. Seal sain arstilt riielda, et miks ma paigal ei püsi. Kuidas ma saan aga paigal püsida, kui hädavajalikud toimetamised vajavad tegemist? Paraku läks ka uus kips katki ja mina sain arstilt jälle kõvasti võtta.

Ma ei kurda kiirabi ja EMO teiste töötajate üle, kes patsientidega tegelevad, nemad on rahulikud ja mõistvad, ent arstid võiksid küll enne mõelda, mida ja kuidas nad patsientidele ütlevad, mitte lihtsalt, heast peast nähvata. Mida tunneksite teie, kui kuuleksite arstilt: "Kui kodus hakkama ei saa, tuleb hooldekodusse panna"?

Rohkem empaatiat, abivalmidust ja suhtlemisoskust kuluks meie haigla arstidele küll ära.

Saarlane

Kommenteerib Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane:

Edward Laane

FOTO: Erakogu

Kuressaare haigla vabandab patsiendi ees, kui talle jäi mulje, et arst rääkis temaga üleoleval viisil. Kindlasti ei olnud see arsti poolt tahtlik. Patsiendil oli keeruline meditsiiniline ja sotsiaalne olukord. Kipsi lõplik tahenemine toimub ööpäeva jooksul, mida ei ole mõistlik traumapunktis oodata. Seetõttu saadetakse patsiendid koju, kuid nad ei tohi keharaskusega jalale toetuda. Siin paraku ei osutunud see võimalikuks.

Haigla poolt püüdis valvetoa õde patsiendile Invarust karke saada, kuid abivahendeid väljastatakse ainult isikuliselt. Patsiendile pakuti raviarsti poolt režiimi pidamise ja luumurru paranemise tagamiseks kohta haigla statsionaarse õendusabi osakonnas, kuid patsiendile see ei sobinud. Näeme siin sotsiaalteenuste valdkonnaga koostöö parandamise vajadust.

Tagasi üles