Salme vallateatri uudistükki mängitakse taas juuli lõpus

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
PÄRISELU JA MÄNG: Abielupaar Annika ja Meelis Juhandi kujutavad uues lavatükis kahe inimese teineteise otsinguid ja võib-olla ka leidmist.
PÄRISELU JA MÄNG: Abielupaar Annika ja Meelis Juhandi kujutavad uues lavatükis kahe inimese teineteise otsinguid ja võib-olla ka leidmist. Foto: Marleen Juhandi

Salme vallateatri uuslavastuse, Aleksander Gelmani “Pingi” tänane esietendus on välja müüdud, mistõttu trupp lubab anda lisaetenduse 31. juulil.

Mees ja naine kohtuvad pargis. Tuleb välja, et tegu polegi nende esimese kokkusaamisega. Algab omamoodi kassi ja hiire mäng. Räägitakse asjadest, millest mõlemad natukene teavad, aga ei ole päris selge, kas äkki üks neist hoopiski vassib.

“Me ei räägi teistele alati enda kohta kogu tõtt ja kas me isegi seda lõpuni teame? Teineteisest möödarääkimine tekitab tihtipeale olukorrad, kus ei saagi midagi head juhtuda,” rääkis lavastaja Maire Sillavee. Kuigi autor on teose komöödiaks nimetanud, on Sillavee sõnul tegu pigem romantilise looga, kus ei puudu omad intriigid. Tükki iseloomustavad ka kaunis kirglikud füüsilised ja sõnalised kontaktid, aga midagi siivutut laval kindlasti ei toimu.

Kuna lavastuses ülesastuvad Annika ja Meelis Juhandi on tavaelus abielupaar, tekib küsimus, miks selline näitlejate valik? “Tahtsin katsetada, kuidas see välja tuleb. Ja ausalt öelda on lihtsam lavastada paari tegevust nendega, kes ka päris elus paar on. Kõik pisut intiimsemad stseenid tulevad lähedaste inimestega kuidagi paremini välja. Samas ei maksa arvata, et tegu oleks mingilgi moel nende eluga. See on siiski vaid üks lugu, mis võib juhtuda igaühega meist,” märkis Sillavee.

Lavastust mängitakse Salme rahvamaja valges saalis, kuhu mahub pisut vähem kui kuuskümmend inimest. Väiksem ja intiimsem mänguruum toob rohkem esile detailid ja miimika, millel on uues lavastuses oluline roll.

Nõukaaja nõutud autor

Aleksander Gelman on üks nõukogude ajastu kuulsamatest ja nõutumatest dramaturgidest. Ta oli suuteline leidma teravaid teemasid sealt, kus neid ei saanud olla, mis tähendab, “suunamisega” – plaanilises sotsialistlikus tootmises, kus oli võimalik konflikt ainult “hea ja parema” vahel.

Gelmani näidendeid lavastati kümnetes teatrites üle kogu NSV Liidu, sealhulgas ka Eestis. Mõned neist, nagu “Omaette kõigiga” ja “Pink”, on tõlgitud, avaldatud ja lavastatud enam kui 30 riigis.

1983. aastal kirjutatud “Pinki” on omal ajal Noorsooteatris mänginud Kalju Komissarovi lavastuses Rudolf Allabert ja Luule Komissarov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles