MINNI SAAPAR: Head lapsed, need kasvavad suitsuta

Minni Saapar

FOTO: Erakogu

“Kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on tubakatarbimine noorte seas jõudsalt vähenenud, alustatakse järjest sagedamini just e-sigarettidega,” kirjutab saarlane Minni Saapar, Tervise Arengu Instituudi tubaka valdkonna vanemspetsialist.

Seetõttu on juulist jõustuvad tubakaseaduse piirangud, millega keelatakse tubakatoodete väljapanek kauplustes ning tubakast erinevad maitsed e-sigarettide vedelikes, vajalikud eelkõige noorte kaitsmiseks tubakatööstuse manipulatsioonide eest.

Suitsetamise levimus on noorte seas juba palju aastaid selges languses. Kui aastal 2006 (enne söögikohtades suitsetamise keeldu) oli 16–24-aastaste seas igapäevasuitsetajaid 27 protsenti, siis 2018. aastal oli neid 13.

Sarnast pilti näeme ka laste seas. 2006. aastal oli 15-aastastest noortest igapäevasuitsetajaid 16 protsenti, mis 2018. aastaks oli kukkunud 5 protsendile. Teisalt jääb Eesti rahvusvahelises võrdluses silma nooremalt suitsetamisega eksperimenteerivate lastega – keskmiselt tehakse esimene sigaret juba enne 13-aastaseks saamist. Nähtav muutus on ka see, et aasta-aastalt saadakse järjest sagedamini esimene suitsetamiskogemus just e-sigaretiga. Mõlemat toodet tarbinud 15-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 42 protsenti, 13-aastastest 61 protsenti ja 11-aastastest juba 73 protsenti.

Sihikul naised ja noored

Muutuv maailm esitab uusi väljakutseid võitluses nikotiinisõltuvusega. Tubakatööstuse leidlikkust oma toodete turundamisel ei tohi hetkekski alahinnata.

Suitsetamise langus on olnud meeste seas jõulisem kui naiste seas. See peegeldab osalt naiste muutunud positsiooni ühiskonnas – suitsetav naine ei ole enam suurem häbiasi kui suitsetav mees –,  teisalt ka spetsiaalselt noortele ja naistele suunatud turundust. Peenemad nn slim-sigaretid, mentooli lisamine sigarettidesse hingamisteede tuimestamiseks, magusate maitsete kasutamine ja väljahingatava suitsu valgemaks värvimine on vaid mõned näited müügiedu suurendamiseks kasutatud võtetest. Neile lisanduvad veel roosad ja kuldsed e-sigaretid, alkoholikokteilide- või mullinätsumaitselised e-vedelikud ning märkamatum huuletubakas. 

Kuigi tubakatoodete reklaam on keelatud juba 1998. aastast – ammu enne praeguste noorte suitsetajate sündi –, siis uuesti on tubakatoodete reklaam kerkinud probleemiks alles viimastel aastatel. Esiteks mängib rolli sotsiaalmeedia, kus reklaami tehakse tegelikult nii suunamudijate (influencerite) kaasamisega kui ka temaatilistel veebilehtedel.

On teada, kuidas tubakafirmad on Instagramis suurte jälgijate hulgaga noori välja õpetanud oma tooteid “kogemata” eksponeerima ning kuidas veebipoodidest saavad kauba kätte ka alaealised.

Tubakatööstusele kadunud noori üritatakse tagasi nikotiinisõltuvuse abil raha tooma meelitada kõiksugu uudistoodetega. Paraku on ka uuringutest teada, et õpilased (11–16a) peavad suhkruvatimaitselist e-sigaretti vähem kahjulikuks kui tubakamaitselist e-sigaretti.

Tubakaga mitteseonduvad magusad maitsed on atraktiivsemad just mittesuitsetajatele ning magusate maitsete eelistamine esmaproovimisel on laste seas kordi suurem kui täiskasvanutel. Lisaks sellele toob just maitseainete sissehingamine kaasa suurema osa e-sigaretiga kaasnevatest seni uuritud tervisemõjudest.

Tubakatoodete ja nende kaubamärkide eksponeerimise lõpp müügikohtades tähendab nii väiksemat võimalust reklaamiks tootjatele kui ka väiksemat ohtu poesabas “murdumiseks” loobuvale suitsetajale.

11–16-aastased peavad suhkruvatimaitselist e-sigaretti vähem kahjulikuks kui tubakamaitselist e-sigaretti.”

Küllap teavad kõik olukorda, kus väsinuna pärast tööpäeva toidupoodi suundujal jõuab järjekorras oodates kassalindile šokolaad või ajakiri, mille ostmine algselt sugugi plaanis polnud, või kuidas viril laps endale seal suurema kisaga pulgakommi välja kaupleb. Poepidajad teavad inimpsühholoogiast piisavalt, et just kiusatust tekitavad tooted tavariiulite asemel kassade juurde paigutada.

Kasvagu sõltuvuseta

Loodame, et tubakatoodete nähtavuse ja seeläbi suitsetamise kaudsete reklaamivõimaluste jätkuv piiramine aitab luua keskkonna, kus noored saavad üles kasvada nikotiinisõltuvuseta – just nagu on üles kasvanud noored, kelle jaoks sigaretikoni ei käi restoranilauale. Suitsetamiselt kogu reklaamitud glamuurse kesta eemaldamisel jääb lõpuks vastu vaatama ainult selle tegevuse tegelik olemus: põleva taime jäänuste sissehingamine. 

Tagasi üles