/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2019/05/14/12164847t1hec6d.jpg)
Rahandusministeeriumi iga-aastase finantsülevaate järgi on Saaremaa vald laenukoormuse poolest Eesti omavalitsuste eesotsas.
Saaremaa vald laenajate esitosinas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsuste finantsdistsipliini hindamisel võetakse aluseks põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude tasakaalu nõue ja netovõlakoormuse lubatud piirmäärast kinnipidamine. Netovõlakoormuse ülemmäär on sõltuvalt omavalitsuse finantsvõimekusest 60–100% vahel.
Omavalitsuste keskmine netovõlakoormus on 2014. aastast olnud languses, jõudes 2018. aasta lõpuks 28 protsendile. 78 Eesti omavalitsuse seas on Saaremaa vald 42-protsendilise võlakoormusega 12.–13. kohal, Muhu on 12-protsendiga 60. kohal, Ruhnu aga viimase kuue omavalitsuse hulgas, kelle laenukoormus oli mulluse seisuga null.
Samas on tõusnud Eesti omavalitsuste netovõlakoormuse keskmine ülemmäär, mis 2018. aastal jõudis 85 protsendile. See näitab, et omavalitsustel on investeeringute tegemiseks üha rohkem omavahendeid.
Alates 2012. aastast on omavalitsuste põhitegevuse tulem enam kui kahekordistunud. Samuti on suurenenud põhitegevuse tulemi suhe põhitegevuse tuludesse, moodustades 2018. aastal 14%. Viimase näitaja poolest on Ruhnu 17 protsendiga Eestis 15-ndal, Muhu samuti 17 protsendiga 17-ndal ja Saaremaa vald 13 protsendiga 44. kohal.
Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu nentis, et Saaremaa vald on oma 2018. aasta näitajaga finantsvõimekuselt Eestis keskmike hulgas. Arvestades Eesti piires kõige mastaapsemat omavalitsuste ühinemist ja sellest tulenevat vajadust valla avalike teenuste, samuti avaliku sektori palkade ühtlustamise järele, on see tema hinnangul hea tulemus.
„Tuleb arvestada, et uus vald tegutseb ühinenud omavalitsuste finantsvõimekuse ja varasemate laenude mõju all, mistõttu meie tänane lubatud laenuvõimekus on alla Eesti keskmise. Korras rahandus lubab seda aga tulevikus tõsta, mis omakorda on alus valla investeerimisvajaduste paremaks rahuldamiseks,“ märkis Heinsalu.