Tänavune meeaasta tõotab hea tulla

MESILINNUD TEGUTSEVAD: Mesinikud Leevi Väli (vasakul) ja Joel Pukk on rahul. Juulikuu algas küll sajuga, aga mesinikud loodavad taas päikselisi päevi.

FOTO: Egon Ligi / Saarte Hääl

Saare- ja Muhumaa mesinike hinnangul on tänavune ilmastik mesilaste korjeperioodi soosinud. Mullusega võrreldes loodavad mesilindude pidajad sel suvel ja sügisel tarudest suurema saagi korjata.

Staažikas mesinik Leevi Väli ütles, et on värsket mett juba purkidesse pannud ja kogusega rahule jäänud. “Tänavune aasta on nõksu parem. Viimased aastad on kõik kehvapoolsed olnud. Saagikust mõjutab ennekõike ilmastik – temperatuur, niiskus ja muud tegurid. Tavaelus see paar kraadi siia- või sinnapoole meid ei mõjuta. Me ei saa sellest arugi, mesilaste tegevust mõjutab ta aga küll. See on omaette teadus,” arutles Leevi Väli.

Mesiniku sõnul ei taha varakevadel õitsevad taimed kõrget temperatuuri. Tuuled mängivad oma osa. Taimi, millelt nektarit koguda, Saaremaal jagub. Praegu saavad mesilinnud mee tarbeks nektarit veel paakspuudelt. Peagi lõpetavad paakspuud aga õitsemise. Mesilasi võib seejärel näha mesika ja valge ristiku põldudel ja mujalgi.

Väli märkis, et saarlased ostavad värsket mett küll. Esimesed kogused on kaubaks läinud.

Ka mesinik Ergo Oolup arvas, et meeaasta võib hea tulla. “Mullu olid kevad ja suvi hästi kuivad. Need mõjusid ka meesaagile. Sel aastal on rohkem sooja ja vihma olnud. Taimed õitsevad sellises keskkonnas paremini. Mett tuleb ka rohkem.

“Mina ei ole veel mett võtnud. Võtan augustis. Sellel on ka praktiline mõte. Selleks ajaks on enamik taimi ära õitsenud. Mesilased on vee ja niiskuse meest välja filtreerinud. Seda peab mesinik alati tähele panema, et ei müüks kraami, mis hiljem purgis vahutama hakkab,” toonitas Oolup.

Oma mesilas toimetades ja kaste tõstes, on Oolup täheldanud, et kastid on tõesti raskemad kui möödunud aastal. Veel nentis mesinik, et eelmise aasta mesi ongi otsakorral, aga uut pole ta tarudest veel võtnud.

“Kui hakkab aga sadama ja sajab näiteks augusti lõpuni, siis mesilased söövad korjatud mee ära. Sajuga nad nektarit koguda ei saa. Nad hakkavad siis oma varusid sööma. Ma ei hakka suurt meesaaki ennustama. Ühe pere mesilased söövad aastas üle saja kilo mett. Nad korjavad ikkagi enda jaoks, mitte inimese jaoks. Taru kohta saab mesinik umbes 20–30 kilo mett. Kui ilus suvi jätkub, tuleb hea meeaasta,” mõtiskles Oolup.

Muhulane Aimar Lauge ütles, et võttis just taru laiali ja alustas meevõtmist. “Tundub, et mett ikka on. Eelmise aastaga jäin ka väga rahule. Ei oska öelda, kas saan sel aastal rohkem. Siiani on olnud küll unelmate ilmad. Ei oskagi paremat tahta. Nüüd hakkab õitsema lutsern, valge ristik. Kevadel õitsesid paju ja vaher, võilill ja paakspuu,” loetles Lauge meetaimi.

Kogenud mesinik ütles sedagi, et põhimõtteliselt on tänavune mesi käes. Kõik, mis edasi tuleb, on boonus.

“Kui saame üle 30 kilo mett pere kohta, siis on see hea näitaja. Tänavu on lootus saada,” rõhutas Lauge.

Tagasi üles