R, 27.01.2023

Pärandkultuuriväärtus või hoopis ökolõks?

Saarte Hääl
Pärandkultuuriväärtus või hoopis ökolõks?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Irina Mägi/Saarte Hääl

“Eestlased väärtustavad oma pärandkultuuri väga, kuid me ei mõtle pärandkultuuriobjektide negatiivsele küljele – sellele, et need võivad osutuda ökolõksudeks,” kirjutab ühisgümnaasiumi 7. klassi lõpetanud Kennet Puiestee. “See on kindlasti teema, mida kõik inimesed peaksid teadma.” 

Kennet Puiestee.
Kennet Puiestee. Foto: Saarte Hääl

Eestis on tuhandeid põliseid talukohti. Nende hulgas selliseid, millel on olemas pärijad ning ka selliseid, millel pole. Aasta 2018 oli Euroopas kultuuripärandi aasta, mil pöörati tähelepanu ka vanadele talukohtadele. Selliseid ettevõtmisi tuleks tulevikus korraldada rohkem, sest ühe aastaga kõikidesse paikadesse ei jõuta. 

Loomulikult on vanad talukohad pärandkultuuriväärtused (üks osa kultuuripärandist), kuid need mahajäetud talukohad võivad osutuda sageli nn ökoloogilisteks lõksudeks paljude  elusolendite, sealhulgas inimeste jaoks. 

Neist nn ökolõksudest on hakatud üha rohkem rääkima. Osa puhul neist on kergesti mõistetav, et need võivad otseselt põhjustada mõne looma surma, teised aga võivad seda teha kaudselt. Mind hakkas huvitama, kui palju on selliseid ohtlikke lõkse, kus loomad on hukkunud või võivad hukkuda. Konkreetset raamatut selle kohta ma ei leidnud, küll aga on väga palju artikleid avaldatud internetis ja loodusajakirjades. Sealt tuligi mul mõte teha neist artiklitest kokkuvõte, tuvastada kirjalike allikate ning välivaatluste põhjal peamised ökolõksud vanades talukohtades ning nende lähiümbruses ja anda neist ülevaade.

Mis on ökolõks?

Defineerides seda sõna nii lihtsalt kui võimalik, ütleksin, et see on loomale näiliselt sobiv, kuid tegelikult mingi elemendi tõttu talle ebasoodne elupaik, kus ta võib kas ennast vigastada või sootuks hukkuda. Muidugi osutub selline koht ohtlikuks ka inimestele. 

Oma uurimistöös liigitasin selliste lõksude alla: lahtised kaevud ja keldrid, pealt lahtised torud, lagunevad hooned ja kinnised korstnad. Nagu ennist mainitud, on neid looduses veel hulganisti. 

69 võimalikku ökolõksu

Ökolõksudeks võivad osutuda ka meie endi poolt looduse jaoks tehtud heateod. Näiteks, kui ehitame lindudele pesakastid, tuleks neid paigutades natuke ka mõelda. Kõikidel lindudel on oma territoorium. Siis, kui me paigutame kaks pesakasti teineteisele suhteliselt lähedale, võib juhtuda, et linnud lähevad territooriumi ja toidu pärast või muul põhjusel kaklema. See aga võib halvemal hetkel ka nende surmaga lõppeda.

Minu uurimisala oli Vilsandi rahvuspark ja selle lähiümbrus. Käisin kolme välitöö ajal (17. oktoobril ning 3. ja 18. detsembril) läbi 20 küla. Neist küladest leidsin 22 kaevu (13 avatud ja 9 suletud kaevu), seitse lahtist keldrit (suletud keldreid ei olnud), 19 varisemisohtlikku hoonet, üheksa traataeda, seitse korstnat (kolm kinnist ja neli lahtist) ning viis katmata toru. Seega kokku 69 võimalikku ökolõksu. Nendest kuuekümne üheksast saime vaid mõned üksikud oma nõu ja jõuga n-ö likvideerida. 

Usun, et kui oleksin alustanud välitöödega suvel, oleksin leidnud nn lõkse rohkem. Arvan, et kui võtta ette terve Saaremaa, leidub selliseid lõkse kohutavalt palju. Ma ise tegeleksin selle tööga kohe kindlasti edasi, kuid mitte enam uurimistööna. Loodan, et keegi võtab selle töö mõne aasta pärast üle või aluseks ja laiendab uurimisala.

Küsisin ka päästeametilt infot Vilsandi rahvuspargis hättasattunud loomadega seotud väljakutsete osas. Sain teavet aga hoopis kogu Saaremaa kohta. Kokku tehti päästeametile 109 väljakutset ning neist 13 võis seostada ökolõksudega. Kõige rohkem väljakutseid oli Kuressaares ja selle lähiümbruses.

Kuidas lõkse likvideerida?

Oma uurimistööga soovisin inimestele teada anda, kuidas võivad meile täiesti tavalised asjad ohtlikuks osutuda. Seega võiksite ka teie teada, kuidas neid lõkse likvideerida. Kohe kindlasti ei saa neid lõkse täiesti ohutuks teha, kuid midagi on siiski võimalik ette võtta. 

Kaevud: Kõige lihtsam variant on see, kui otsida kaevu lähedusest tugevaid oksi, mis kaevu augu peale visata. Samas on võimalik minna ka keerulisemat teed: kui on jaksu, võib näiteks kodust tuua mõne suure lapikuma asja, mida teil endal vaja ei lähe ja see siis augu peale visata. 

Keldrid jne: Siin on asjal kaks poolt. Kui kelder vms oleks lahti, saaks see olla mõnele loomale peavarjuks öösel või külma/kuuma ilmaga. Samas võib see osutuda lõksuks nagu ennist mainitud. Seega oleks parem see hoone ikkagi jätta selliseks nagu see on.

Traataiad: Traataedu ei tohiks tegelikult kasutada sellel otstarbel, milleks need loodud on. Kindlasti ei tohi minna põllule, mille läheduses asub talu, traataeda üles korjama. Juhul, kui traataed on teie maa-alal, tuleks see panna kuhugi, kus loomad ja ka inimesed endale viga ei saaks teha. 

Korstnad: Vanu korstnaid on väga lihtne ohutuks teha. Kui leiate küttekolde ja ka tahmaluugi, tehke need lahti ja ongi asi korras. Leidub ka selliseid korstnaid, mille sees juba on auk ning mille luuke teoorias ei peaks lahti tegema, kuid ega küll küllale liiga tee. 

Kennet Puiestee võitis oma uurimistööga “Vanad taluasemed: pärandkultuuriväärtused või ökolõksud. Võimalikud ökolõksud Vilsandi rahvuspargis ja selle lähiümbruses” vabariiklikul keskkonnauuringute konverentsil I koha ja õpilaste teadusfestivalil riikliku I preemia.

Märksõnad
Tagasi üles