Sadamakanali vallide liigutamine eeldab uuringuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuressaare faarvaatri vallidel on loendatud 13 erinevat linnuliiki. Foto on illustratiivne.
Kuressaare faarvaatri vallidel on loendatud 13 erinevat linnuliiki. Foto on illustratiivne. Foto: freepik.com

Keskkonnaameti teatel eeldab Kuressaare faarvaatri vallide pinnase teisaldamine uuringuid, kas seda on üldse võimalik teha ja materjali sadamaehituses kasutada.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles Saarte Häälele, et põhjalikumaks analüüsiks on vaja rohkem aega ja uurimist, kuid põhiküsimused seonduvad jäätmete, veekaitse ja looduskaitsega.

Kuivõrd kõnealune pinnas on vallidena omal kohal olnud üle kolme aasta, siis on tegemist jäätmetega ning nende taaskasutamiseks mõnel teisel kinnistul ehk maa-ala täitmiseks tuleb taotleda keskkonnaametilt jäätmekäitleja registreerimistõend. Koos taotlusega tuleb esitada ka kinnistuomaniku nõusolek ning selgitada, mis on täitmise eesmärk.

Kuna eesmärk on kai täitmine ehk ehitustegevus, siis tuleks esitada ka kooskõlastatud ehitusprojekt, mis kinnitaks maa-ala täitmise vajadust. “Oluline siinkohal on veel see, et mainitud ala ei jääks ehituskeeluvööndisse, kus on jäätmekäitlusalane tegevus keelatud – siis tuleks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Samuti on oluline pinnase päritolu ja selle koostis, et saaksime hinnata, kas koostis vastab elamumaa või tööstusmaa piirnormidele,” selgitas Ader. Kuivõrd mainitud pinnasega soovitakse täita mereala, siis on lisaks vajalik taotleda ametilt vee erikasutusluba.

Kõige keerukam on Aderi sõnul olukord looduskaitseliselt. “Kuna jäätmete taaskasutamiskoht ehk Kuressaare jahisadama faarvaatri süvendamise käigus tekkinud vallid kuuluvad Kuressaare hoiuala koosseisu, siis tuleb hinnata, kas hoiualal kehtivate regulatsioonide kohaselt on üldse võimalik jäätmekäitlusega tegeleda ilma loodusväärtusi häirimata. Selleks tuleks protsessi kaasata ekspert, kes hindaks tööde mõju loodusväärtustele,” rääkis ta.

Kuressaare hoiuala elustikuliseks väärtuseks on Aderi sõnul eelkõige kaitstavad linnuliigid. Ala on moodustatud 18 pesitseva ja rändel peatuva linnuliigi kaitseks. 2015. aastal kinnitati Kuressaare lahe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2016–2025. Hoiuala kaitse-eesmärkideks on näiteks väikeluige, soorüdi, väikekajaka, tutt-tiiru, randtiiru ja jõgitiiru kaitse.

Linnustiku uuringu, mille põhjal kaitsekorralduskava koostati, viis 2008. aastal läbi ornitoloog Veljo Volke, kes loendas Kuressaare faarvaatri vallidel 13 erinevat linnuliiki ning märkis toona: “Keskmiselt kaks liiki lisandub aastas, linnukoosluse kujunemine on seal mõnusasti jälgitav.” Kõige tähelepanuväärsemateks pesitsejateks olid siis naaskelnokad ja väiketiirud.

Tagasi üles