/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/12/12357424t1hf698.jpg)
Noored arstitudengid märgivad, et esimene nädal on möödunud edukalt ning otsus tulla praktiseerima Kuressaare haiglasse on olnud õige.
Arstitudengitel selja taga esimene praktikanädal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli arstitudengid peavad Kuressaare haiglas läbima kolm erialatsüklit ning praktiseerima nii kirurgia-, sise-, kui ka erakorralise meditsiini osakonnas. Üks tsükkel kestab kaks kuud.
Kadri Johanson ja seltskonna ainus saarlane Riin Nõukas asusid tegutsema sisehaiguste praktikas, Anu Parvelo ja Kaarel Reim erakorralise meditsiini valdkonnas, kaksikud Keiti ja Kelli Mets hakkasid praktiseerima kirurgiat.
Arstiteadustudengite seltsi juht ja erakorralise meditsiini osakonnas oskusi omandav Anu Parvelo ütles, et kuuldused Kuressaare haiglast kui heast praktikakohast jõudsid nende kõrvu juba kaks aastat tagasi Kaarli venna kaudu.
Riin Nõukas märkis, et Kuressaare haiglasse praktikale tulek oli tema jaoks hea võimalus aastake kodusaarel veeta.
“Mõtlesin juba siis, et tahaks Saaremaale tulla ning olen küll selle otsusega ülimalt rahul. Esimene nädal on möödunud väga hästi, arstid ja juhendajad on olnud toetavad,” märkis Anu. Ka teised praktikandid võtavad esimese praktikanädala kokku positiivsel toonil.
Kaksikud Keiti ja Kelli rääkisid, et nendel on juba avanenud võimalus kirurgiaosakonnas käed ka päriselt tööle panna ning üht-teist praktiseerida.
Kadri Johanson rääkis, et kuna sisehaiguste osakonnas on valdavalt vanemaealised inimesed ning silmitsi tuleb seista paljude haiguste ja keeruliste ravimite pikkade nimekirjadega, on õppimist ja mälutööd palju.
“Alguses oli ikka hirm teadmatuse ees. Kõik on ikkagi veel uus ja huvitav, aga nüüd tulen juba suure rõõmuga hommikul praktikale. Kuid mis seal salata, palju on ka keerulist. Õnneks on tõesti positiivseks küljeks see, et teised arstid ümberringi on rahulikud ning abivalmid,” sõnas Kadri.
Kuressaare gümnaasiumi vilistlane Riin Nõukas märkis, et Kuressaare haiglasse praktikale tulek oli tema jaoks hea võimalus aastake kodusaarel veeta ning see valmistab talle ainult rõõmu.
Kuuenda aasta arstitudengitel on ülikoolist ette antud nimekiri oskustest, mida nad praktika ajal harjutama ning selgeks saama peavad. Nimekirja kuuluvad nii lihtsamad oskused nagu näiteks sidumised, kanüüli panemised ja haava õmblemised, kui ka keerulisemad protseduurid, mida võimalusel harjutama peaks.
“Eks see ole ikka nii, et alguses praktikale tulles on tunne, et mida ma üldse koolis kõik see aeg õppisin,” naeris Anu Parvelo, lisades, et alles nüüd on aeg, kus oskused hakkavad teooriaga sammu pidama.
Teisedki tudengid tunnistasid, et praktika sooritamine annab asjale reaalse olemuse ning muudab teoreetilised teadmised päris oskusteks. Praktika-aasta saab tudengite sõnul sageli ka otsustavaks ning paneb paika selle, mis valdkonda keegi tahab edasi tegutsema jääda. Isegi kui mõned välistasid praegu kirurgiasse minemise, võib pärast seal praktika sooritamist olla meel muutunud.
Kaarel Reim ütles, et tema huvi kaldub hetkel patoloogia poole, Kadri Johansoni huvitab dermatoloogia, Riinu radioloogia. Anu märkis, et temal hetkel kindlat eelistust ei ole, aga mõtted liiguvad muuhulgas ka näiteks perearstiks saamise suunas.
Keiti ja Kelli Mets tõdevad, et tahaks teha midagi, kus saab oma käsi kasutada. “Me oleme nagu sukk ja saabas. Ma ei kujuta ette, mismoodi me need kaks kuud hakkama saame, kui peame eraldi olema,” sõnas Kelli naerdes.
Kuressaare haiglasse tuleb edaspidi veel viis praktikanti ning kokku käib 2019./2020. õppeaastal sealt läbi 11 praktikanti. Möödunud õppeaastal oli neid üheksa.