Saada vihje

REPLIIK: Elukogemus tuleb õppimisel kasuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maire Forsel.
Maire Forsel. Foto: Erakogu

Värskes Eesti Ekspressis räägib vähiravifondi “Kingitud elu” juht Toivo Tänavsuu sellest, kuidas ta 38aastasena Tartu ülikoolis arstiks õppima hakkab.

Minu meelest on see tõeliselt äge! Ma ise läksin Tartu ülikooli 45aastaselt ja mulle endale tundus toona, et olen liiga vana.

Nüüd tagantjärele enam ei tundu, sest 45aastasel on ju ometigi pensionini tervelt kakskümmend aastat. Kui Toivo ülikooli lõpetab, siis jõuab ta arstina töötada veel vähemalt 20–30 aastat. Nii hea eeskuju neile, kes kahtlevad, kas keskealisena enam tasub ja kas pea ikka võtab. Vanemana on, vastupidi, palju lihtsam õppida, sest elukogemus aitab oluliselt.

Mu peagi 56aastane kaksikõde lõpetas just Tallinna ülikoolis cum laude bakalaureuseõppe tervisejuhi erialal. Tema läheb edasi magistriõppesse – pääses õppima informaatikaõpetajaks. Tal pole küll samal erialal ülikooli esimest astet läbitud, aga kuna nad mehega on üle paarikümne aasta pidanud Raplas arvutiäri, siis on ta nende aastate jooksul mehe kõrval nii mõndagi õppinud ja magistriõppesse sissesaamisel seda töökogemust arvestati. Nii nad sinna mehega koos nüüd õppima läksidki.

Tänapäeval enam selle hariduse ja erialaga, mis kunagi aastakümnete eest omandatud, naljalt läbi ei löö. Aeg muutub ja meie peame nende muutustega sammu pidama. Elukestev õpe on loomulik valik ja kui me ise endale sellel teel takistusi välja ei mõtle, siis pole muud, kui anna aga tuld ja saa targemaks.

Tagasi üles