Kodu on kallis, kuid siit lahkume siiski...

FOTO: Erakogu

"Sellest, et noored lahkuvad Saaremaalt ega tule enam tagasi, on räägitud palju," kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane Agathe Kriska. "Minnakse, kuna mandril nähakse enda jaoks paremat tulevikku, mitte aga seepärast, et oma kodukohta ei olda piisavalt kiindunud."

Paigakiindumus on emotsionaalne side inimese ja koha vahel, koha ja inimese vahel. Kodukohast ja kiindumusest sellesse ei räägita noorte seas aga just kuigi palju. Enda kohta võin öelda, et mulle on mu praegune kodukoht väga kallis, kuid juba abituriendina arvasin, et olen valmis pärast gümnaasiumi lõpetamist mandrile või koguni välismaale kolima.

Kui kiindunud on aga teised noored saarlased oma kodukohta? Kas nemad juba ootavad lapsepõlvekodust välja kolimist ning iseseisvat elu? Kuna need küsimused pakkusid mulle huvi, otsustasin võtta selle teema oma uurimistöös luubi alla. Mu eesmärk oli teada saada, kas Saaremaa ühisgümnaasiumi 16–19aastased noored ehk 10.–12. klassi õpilased on oma kodukohta kiindunud, kes neist on valmis praegusest elukohast lahkuma ja Saaremaalt ära kolima ning kui paljud tahavad jääda paikseks.

Enamus peab kodukohta kalliks

Oma uurimuse jaoks viisin tänavu jaanuaris kaasõpilaste seas läbi küsitluse, kus 10.–12. klassi peale oli vastajaid kokku 168. Küsitluses osalenuist 67 olid noormehed, 101 neiud.

Palusin küsitluses osalenud noortel selgitada, mida tähendab nende jaoks koht, kus nad elavad – millised on kodu piirid ja tähendus. Selgus, et kodu piiride mõiste on kõigi vastajate jaoks peaaegu sama: kodu algab ja lõpeb aiaväravast või uksest. Kodupesa on aga koht, kus saab tunda end vabalt ja olla koos lähedastega. Kolmveerand vastanuist kirjutas, et elab koos vanematega. Need, kes elasid vanematest eraldi – ühiselamus või üürikorteris –, tõid pea kõik põhjuseks kooli kauguse kodust.

Kodu algab ja lõpeb aiaväravast või uksest. Kodupesa on aga koht, kus saab tunda end vabalt ja olla koos lähedastega.

Soovisin ka, et gümnasistid hindaksid viiepallisüsteemis oma kiindumust praegusesse kodukohta ja naabruskonda (1 – ei ole üldse kiindunud; 2 – pigem ei ole kiindunud; 3 – pigem olen kiindunud; 4 – olen kiindunud; 5 – olen väga kiindunud).

Ilmnes, et kaks noormeest ei ole oma kodukohta üldse kiindunud, samas oli üle ootuste palju neid poisse (37), kes vastasid, et on oma kodukohta ja naabruskonda kiindunud. Tüdrukute seas märgiti kõige rohkem vastusevarianti "olen kiindunud". Selle vastuse valis 101 küsitluses osalenud neiust 36. 11 tütarlast aga vastas, et nad pigem ei ole kiindunud paika, kus elavad.

Seega võib tõdeda, et enamus SÜG-i gümnasistidest peab oma kodukohta armsaks – nagu oma uurimust tegema hakates eeldasingi. Tunnistas ju kiindumust kodukoha vastu lausa 90% vastajatest.

Varasemad suuremad uuringud on näidanud, et inimesed kiinduvad rohkem kohta, kus nad on üles kasvanud – sellises paigas tuntakse südames rahu. Uurisin, kas see kehtib ka mu koolikaaslaste puhul. Selgus, et seegi hüpotees pidas paika: noored, kes on oma praeguses kodukohas elanud kauem kui poole elust, on sellesse rohkem kiindunud kui nende eakaaslased, kes on seal elanud vaid mõned aastad.

Kolmandik kavatseb kindlasti ära minna

Ilmselt arvavad paljud, et kõik noored tänapäeval lausa ootavad kodust ära kolimist. Mu enda hüpotees oma uurimistööd koostama asudes oli selline, et üle poole SÜG-i gümnasistidest tahab lähitulevikus Saaremaalt lahkuda. Sain aga teada, et kõigest 33,3% vastanutest (kellest omakorda kolmveerand olid tütarlapsed) olid kindlad, et kolivad kodusaarelt ära. Ligi 38% gümnasistidest aga polnud oma tulevikuplaanides kindlad. Ülejäänud andsid Saaremaalt lahkumise kohta vastuseks julge "ei".

Selgus, et alla poole tüdrukutest – enamus neist abituriendid – plaanib Saaremaalt ära minna juba varsti. Tõepoolest – enamus gümnaasiumilõpetajatest on selleks ju sunnitud, kui soovib kõrgharidust saada. Noormeestest aga oli vaid vähestel plaanis lähiajal Saaremaalt lahkuda. Kõige rohkem oli neid, kes vastasid: "Ei oska veel öelda." Leidus ka neid noormehi, kes ei taha üldse Saaremaalt ära kolida.

Muu hulgas soovisin teada sedagi, kas noored oleksid ehk valmis juba kahe nädala pärast kodust ära kolima. Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et ei ole valmis nii ruttu sellist sammu ette võtma. Minu üllatuseks arvasid ka paljud abituriendid, et ei ole selliseks otsuseks veel piisavalt küpsed.

Lapsepõlvekodust ja vanemate juurest on kindlasti raske lahkuda. Uus algus võib tunduda põnev, kuid tegelikult see nii tore olla ei pruugi – peab ju ise kõige eest vastutama hakkama. Enamasti on vist aga nii, et mida noorem ollakse, seda rohkem juba oodatakse kodust välja kolimist ja täiskasvanuelu. Vanemaks saades aga kiindutakse oma kodukohta rohkem ega soovitagi enam ära minna.

Saaremaa puhul kipub paraku olema nii, et noored lahkuvad kodust, ehkki enamus neist armastab ja austab oma kodukohta. Minnakse, et astuda kõrgkooli ning hiljem luuakse kodupaigast eemal oma pere. Minnakse, sest kodukohas ei ole erialale vastavat töökohta. Minnakse, sest väikeses kohas on paraku ka väikesed palgad. Seega ei takista noori tagasi tulemast tahtmatus, vaid ühiskondlikud probleemid.

Loodetavasti jagub noorena Saaremaalt lahkunute seas siiski neid, kes siia ühel heal päeval tagasi kolivad – et luua oma lastele sama head kasvamistingimused, kui olid neil endil.

Tagasi üles