Unistada tasub suurelt!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eliise Maripuu,
Eliise Maripuu, Foto: Freepik

Saarte Hääl uuris, missugused on Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi värskete vilistlaste, kooli medaliga lõpetanud noorte tulevikuplaanid.

Jutta Loviise Juht.
Jutta Loviise Juht. Foto: Erakogu

Jutta Loviisa Juht, SÜG-i vilistane, kuldmedal: 

Minu suureks sooviks on saada hambaarstiks ning tulla tagasi kodusaarele. Olen väga õnnelik, et sain Tartu ülikooli hambaarstiteaduse erialale sisse. Edaspidist näitab tulevik. Kindlasti aga ei kao ka kaunid kunstid minu elust kusagile! 

Karl Hendrik Tamkivi.
Karl Hendrik Tamkivi. Foto: Erakogu

Karl Hendrik Tamkivi, Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane, kuldmedal:

Sügisest alustan õpinguid Tartu ülikoolis bioloogia ja elustiku kaitse erialal. Kuna olen aastaid käinud bioloogiaolümpiaadidel, osalenud erinevates loodusteemalistes projektides ja kirjutanud uurimistöid, tänu millele on mul juba tekkinud valdkonnapõhised tutvused ka Eestist väljaspool, oli mu erialavalik enesestmõistetav.

Karel Hendrik Tamkivi: “Veeta parimad aastad oma elust motiveerituna vaid mõttest, et kunagi helges tulevikus on minu pangakontol üks koht enne koma rohkem kui teistel, on ilmselt halvim otsus, mida minuealisel võimalik langetada on.” 

Olenemata minu valitud eriala spetsialistide üleküllusest ja teaduse piinlikult madalast rahastamisest, otsustasin siiski oma tuleviku siduda valdkonnaga, mis mind kõigest hoolimata tõeliselt köidab, kuigi kuldmedaliga saanuks vabalt sisse ka palju prestiižikamatele erialadele nagu meditsiin või õigusteadus. Veeta parimad aastad oma elust motiveerituna vaid mõttest, et kunagi helges tulevikus on minu pangakontol üks koht enne koma rohkem kui teistel, on ilmselt halvim otsus, mida minuealisel võimalik langetada on.

Ülikooliajalt proovin võtta kõike, mida see mulle pakkuda suudab, ja ühelegi pealtnäha riskantsele pakkumisele mitte ära öelda, sest kui mitte praegu, siis millal veel? 

Hetkel tean vaid, et minu tulevik on seotud ökoloogia ja bioinformaatikaga, muu osas lasen elul ennast üllatada. Praegu paneb teadlasekarjäär mu silmad kõige enam särama ja soov ennast proovile panna on suur. Võib-olla aastatega rahuneb tasapisi ka eneseteostuse vajadus ning ühel hetkel olen hoopis ettevõtja, ajakirjanik või õpetaja? Parem ongi kõike mitte ette teada. 

Üks hull unistus on mul teadustööd tehes ära käia kõigil kontinentidel. Tegelikult on neid suuri unistusi veel hulgi, aga unistama peab, sest see sunnib mugavustsoonist välja tulema ja ennast ületama.

Eliise Maripuu.
Eliise Maripuu. Foto: Erakogu

Eliise Maripuu, KG vilistlane, hõbemedal: 

Lähen Tartu ülikooli. Praegu olen astunud füsioteraapia erialale, aga endiselt kahtlen veel füsioteraapia ja arstiteaduse vahel. 

Valin nende erialade vahel, sest mind huvitab inimese keha, samuti saaksin omandatud teadmiste ja oskustega palju aidata nii iseennast kui ka teisi.

Füsioteraapia juures meeldib mulle, et see tegeleb inimese kehalise ja vaimse heaoluga. Mulle pakub ka üldiselt huvi inimese olemus ja see, mida inimene on võimeline oma kehaga tegema, ent millest ta ise teadlik ei ole. Väga palju teab sellest Wim Hof – võibolla tema räägitu ja kirjutatu on üks põhjus, miks mulle see teema on huvi pakkuma hakanud.

Lisaks meeldib mulle uurida erinevaid alternatiivmeditsiini võimalusi. Arstiteadust õppides saaksin neid omavahel võrrelda, leida nende mõlema häid ja halbu külgi ning vahest isegi neid kokku viia. 

Pärast ülikooli lõpetamist tahaksin veel lisaks õppida ja mõista erinevaid alternatiivmeditsiinilisi/meditsiinilisi teraapiaid, massaaži meetodeid ja võib-olla lähemalt ka hiina meditsiini. Kindlasti soovin palju reisida nagu enamus noori. Kindlat plaani, mida ma tulevikus teen, ma paika pannud veel siiski ei ole. Ilmselt mingit kindlat plaani ma kunagi ei tee ka.

Kümne aasta pärast ilmselt tegutsen meditsiinivaldkonnas või reisin maailmas ringi, ka sel ajal võib ju tegeleda meditsiini ja ka kõige muuga. Praegu muutub maailm nii kiiresti, et kümne aasta pärast võib see olla praegusest täiesti erinev koht uute võimaluste ja tingimustega.

Kerstin Tang.
Kerstin Tang. Foto: Erakogu

Kerstin Tang, KG vilistlane, kuldmedal: 

Mina astun sügisel Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuna juura tundub minu jaoks mitmekülgne ja põnev ning üleüldse tuleb seaduse hea tundmine elus kasuks. 

Kindlasti tahaksin end täiendada ka välismaal või olla vahetusüliõpilane. Pärast lõpetamist on mu esmane soov ikka töö leida, aga nii kaugele ette ma veel eriti mõelnud ei ole. 

Kümne aasta pärast ma loodetavasti olen piisaval heal tasemel advokaat ja mu väike soov on tulevikus töötada ka Brüsselis.

Kerstin Tang.

Erakogu

Janely Rüdein, Kuressaare gümnaasiumi vilistlane, kuldmedal: 

Edasi suundun õppima Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste osakonda geenitehnoloogia erialale. Mind huvitab see eriala, sest see kuulub  praegu maailmas kiiresti edasi arenevasse valdkonda ning olen sellega vaikselt tegelenud juba gümnaasiumis ka erinevate teaduskooli kursuste kaudu. Kuna Tartu ülikool on molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma mõjukaimate teadusasutuste seas, saan sealt kindlasti tulevikuks head väljavaated. Pikemas perspektiivis ma endale eesmärke seadnud ei ole, pigem hoian ennast kõikidele võimalustele ja väljakutsetele avatuna.

Katrin Kurvits.
Katrin Kurvits. Foto: Erakogu

Katrin Kurvits, SÜGi vilistlane, hõbemedal: 

Astun Tallinna tervishoiu kõrgkooli, et ämmaemandaks õppida. Tegelikult tahtsin Tartu ülikooli arstiteaduskonda sisse saada, kuid riigieksamipunkte jäi veidi puudu. Ämmaemanda eriala Tallinnas valisin seetõttu, et ma ei karda verd, haavu ega kriisiolukordi ja tunnen, et ämmaemanda amet võib arsti omale kõige sarnasem olla. 

Lisaks on mu vanem õde sama kooli samal erialal lõpetanud. Tulevikus plaanin pärast ämmaemanda-õpinguid õe erialal magistrikraadi saada, aga elul on nii pikas perspektiivis muidugi omad plaanid.

Kui pisut tulevikku kujutleda, näen end kümne aasta pärast töötamas Kuressaare haiglas kliinilise õe või ämmaemandana. Rohkem aga kujutan end kümne aasta pärast ette lapsi kantseldava emana emapuhkust nautimas.

Tagasi üles