LUGEJA KÜSIB: Mida teha, kui ülemus on töötajatega õel?

Mõtlik naine. Foto on illustratiivne.

FOTO: unsplash.com

Töötan koolis õpetajana, olen samas koolis töötanud üle 20 aasta. Viimasel ajal on olnud palju muutusi seoses õppekavade ja -meetoditega. Meil on üles kerkinud vaidlused, kuidas õpetama peaks. Kogu lugu on läinud nii kaugele, et osad õpetajad ja direktor halvustavad koosolekutel kõiki, kes erinevalt mõtlevad. Öeldakse, et oleme kasutud. Direktor on tööle võtnud oma lähikondlasi, kes saavad lisatasusid. Halvustavat suhtumist ja õelate kommentaaride tegemist, mida on keeruline tõendada, on palju. Mida me peaksime tegema?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal:

Küsimusest kumavad läbi organisatsioonikultuuri nõrkus ning sellest tingitud töötaja psühholoogiline pinge. Töökeskkonnas esinevad psühhosotsiaalsed ohutegurid, millega tööandja peab nii kooli toimimise huvides kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt esimesel võimalusel teadlikult tegelema kas iseseisvalt või valdkonna spetsialiste kaasates.

Töötaja vaates oleksid õiged järgmised sammud:

1. Murega ei tohi jääda üksi ja tuleb olla valmis sellest avatult rääkima. Kui koolis on töökeskkonnavolinik ja/või töötajate usaldusisik, siis on soovitatav alustada tekkinud probleemide arutelu nendega.

2. Otseselt töökorraldust puudutavates küsimustes, nagu näiteks klassiruumi ootamatu muutmine ja sellest õpetaja teavitamata jätmine, tuleb rääkida õppealajuhataja ja direktoriga. Ebameeldivast olukorrast tuleb märku anda kohe esimesel võimalusel.

3. Alavääristamine, sh kasutuks nimetamine ei ole aktsepteeritav ning seda saab ja tuleb kohe selgelt väljendada.

4. Kindlasti tuleb probleemide väljatoomisel valmis olla oma ettepanekute tegemiseks ehk oma ootuste väljendamiseks, millist käitumist tööandja esindajatelt/kolleegidelt oodatakse ning kuidas edaspidi toimida tuleks.

5. Lisaks suulistele vestlustele on hea oma mõtted ja ettepanekud saata näiteks õppealajuhatajale ning direktorile e-kirjaga ning paluda kirjalikku tagasisidet. 

6. Tasub teada, et töösuhtes tekkinud ja juba isiklikuks muutunud konflikte on võimalik lahendada ka töövaidluskomisjoni juhataja abil, pöördudes lepitusmenetlusse.

Juhul, kui kooli juhtkond ei soovi tõstatatud probleemiga tegeleda, naeruvääristab probleeme või vastab näiteks hoiatuse tegemise või hoopiski töösuhte lõpetamisega muredest rääkida julenud töötajaga, tuleb kaasata juba teised asutused:

a) kooli haldav asutus ehk pöörduda valla, linna või haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes on kooli direktori tööle võtnud;

b) tööinspektsioon töökeskkonna järelevalve asutusena;

c) tööandjapoolse töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tagasi üles