Kes tõmbas niite Abaja sadamas?

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kihelkonna Abaja sadama looga seoses kerkib meelele ja keelele mitu küsimust, millest mõnele on vastused olemas, aga kõigile mitte. 

Esiteks, miks teha sadam kohta, kus seda kunagi varem pole olnud? 

Ühelt poolt võib aru saada Kihelkonna kogukonna soovist sadama ja puhkeala järele. Ülearu palju kalureid seal just pole ja arvestatavat kalasaaki Abaja "sadama" kaudu pole välja toodud. Kuid kui oleks sadam, küll siis tulevad kalurid, paadid ja kala. Nii võiks loota.

Kas ei piisaks lautrist?

Või ehk piisaks lautrist Abaja lahe kaldal? Kas on sinna vaja valada 60 meetri pikkust ja kolme meetri laiust betoonkaid? Vaid mõni kilomeeter eemal on suur Papissaare sadam, mille Saarte Liinid lähiaastatel korralikult üles vuntsib. Teisel pool endine suur Jaagarahu sadam. Nii võiks mõelda, kuid proovime siiski mõista Kihelkonna kogukonna soove.

Mõista võib endise Kihelkonna vallavanema Raimu Aardami, praeguse Saaremaa vallavolikogu koalitsiooni tugisamba lubadust, et Abaja lahe äärde korralik sadam tuleb ja tema tegutsemist selle nimel mitmel rindel. Tasub aru saada ka Kihelkonna mehe Madis Kallase juhitava Saaremaa vallavalitsuse soovist järgida kogukonna tahet. 

Tuleb tunnustada vallavalitsuse projektikirjutajate mõtteerksust ja head sulejooksu. Ilma irooniata.

Samuti tuleb öelda kiidusõnad riigiametnikele põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis, kes enne 170 000 eurose toetuse eraldamist põhjaliku eeltöö teevad ja jõuavad otsusele, et "Abaja sadama ümberehitamine multifunktsionaalseks väikesadamaks" on bluff. Sest sadamat ei ole olemas!

Mis siis, et veeteede ameti sadamaregistrisse oli Abaja sadam sisse kantud väikesadamana. "Sest muidu ei saaks arendamiseks raha küsidagi!" põhjendavad VTA ametnikud. Sadamaregistrisse saab sisuliselt kanda iga koha, kust paadiga merelt maale saab. Ametnike peamine printsiip on see, et kui ei osutata tasulisi sadamateenuseid, vastutab andmete õigsuse eest andmete esitaja. Ehk antud juhul Saaremaa vallavalitsus.

Teisisõnu on elementaarselt võimalik esitada valeandmeid ja keegi kohapeal kontrollimas ei käi. Kuid PRIA ametnikud käisid ja leidsid ühe aastakümneid vana kinnikasvanud kraavi. Mida saab igaüks ka maa-ameti aerofotodelt vaadelda.

Miski on mäda

Abaja sadama "ümberehitamise" rahastamisel sai aga saatuslikuks justnimelt formaalne, samas otsatult oluline kanne sadamaregistris. Kas Saaremaa vallavalitsus läks kellegi konksu otsa? "Abaja sadama andmed muudeti sadamaregistris mitteavalikuks seoses sadamapidaja vastava taotlusega," on VTA ametlik vastus.

Miks ometi? Saaremaa vallavalitsuse meediaosakonna väide on, et veeteede amet palus. Registriandmete korrastamise eesmärgil. Veeteede amet ütleb, et juhul kui vallavalitsus seda ütleb, ju siis nii oligi. Pidi olema. Kuigi skeptik ütleks, et miski on siin mäda. 

Sest paratamatult tekib küsimus, et kui kogukonna tahe on ülim ja Abaja sadama nimel on kümned inimesed mitu aastat vaeva näinud, siis miks pidi finišisirgel stepsli ootamatult seinast välja tõmbama? 

Nendele küsimustele PRIA ega Saaremaa vallavalitsus vastata ei saa või ei taha. "Seadustest tulenevalt oleme kohustatud tunnistama taotleja ja taotluse kohta käivad andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks," ütleb PRIA meediaosakond. Punkt.

Õhku jäävad küsimused: kas sadamat taheti või mitte ja kes tõmbas niite ning pidurit?

Tagasi üles