JUHTKIRI: Igavene esimese ö õigus

Foto: SH

Narr ja Nurr. Sõltuvalt sellest, kuidas lugeja neid sõnu valjusti hääldab, saab kergesti määrata, kas tegu on Saaremaa inimesega või mitte. Polegi vaja põõsast, mõõka ega röövlit.

Saare keel eristub teistest eesti murretest veel mitmete muudegi eritunnuste poolest, millest tavainimene eristab ehk ennekõike omapärast laulvat kõnepruuki. See on kunagi siinsesse keelde juurdunud ja tänaseni säilinud germaani-skandinaavia mõju, mis kinnitab Saaremaa ja saarlaste tihedat sidet Läänemere kultuuriruumiga. Seega säilitades oma põlist kõnepruuki, hoiame alles üht olulist osa omaenda üleskirjutamata ajaloost. See on ajalugu, mida ei häbeneta, vaid mille üle uhkust tuntakse.

Seepärast tuleb igasuguse tähelepanuta jätta kõikvõimalike tõusikute ja tsirkusedirektorite mulin, et murdekeel on matsluse ja kolkluse tunnus. Esimese õ õigus võib olla küll Otto Wilhelm Masingul, kuid esimese ö õigus jääb alati saarlastele.