/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2019/07/31/12423888t1h735b.jpg)
Nädalavahetusel Räpinas toimunud Eesti külade XIII maapäeval pälvis Kõljala külade piirkond eriauhinna.
Kõljala külade piirkonnale eriauhind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu Saaremaa aasta külaks valitud Kõljala külade piirkond saab tasuta aastaks külamaja postkasti nii nädalalehe Maaleht kui ka ajakirja Maakodu.
"Plaanime külamajas avada infopunkti, kus külainimesed saaksid ajalehti ja ajakirju lugeda ning arvutit kasutada. Tõsi, arvutit meil veel ei ole, aga ehk leiame sponsoreid, kes meid selle soetamisel toetavad," mainis külaliikumise üks eestvedajaist Veeve Kaasik.
Aasta külaks kuulutati Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Lüübnitsas on kodumuuseum, külas müüakse sibulat ja kala, välja on töötatud oma küla kaubamärk.
"Tore, et ka meid on märgatud. Kõljala piirkonna külad on tänu Kodukandi liikumisele tuntust kogunud ja nüüd teatakse meid ka kaugemal. Olen tänulik külaliikumises osalenutele, kultuuriseltsi Kevade liikmetele, kõigile, kes on aidanud korrastada külamaja ja -väljakut ning korraldada ühisettevõtmisi," märkis külaliikumise üks eestvedajaist Veeve Kaasik.
Külade 13. maapäeva osalejate hulgas olid vabariigi president Kersti Kaljulaid, riigikogu esimees Henn Põlluaas, maaeluminister Mart Järvik, liikumise Kodukant juhid.
Külade esindajad tõstatasid presidendiga kohtudes probleemi, et toetuste saamiseks on tihti tarvis kas vähemalt 2000 elanikku või luua mitu töökohta. Seda kuuldes julgustas president külakogukondi toetustingimuste osas ise survet avaldama, sest enamikel juhtudel on niisugused tingimused seadnud riik, mitte Euroopa Liit. President oli ka seda meelt, et lõpetada tuleb olukord, kus Tallinn saab rohkem eurotoetusi kui maapiirkonnad.