A nagu Amazonas, E nagu Eesti

ARMASTAN EESTI KEELT: Tagareas vasakult Leena, Jevgenia, Maria, Nastja, Silvia, Michal ja Matti. Keskmises reas õpetaja Kaie, Julia, Irina, Olena, Diana, Paula, Marieli ja õpetaja Mall. Esireas kükitavad Maria, Angela, õpetaja Kristel, Jurii ja õpetaja Madli. Õpilased hoiavad käes õpetaja Mall Pesti õpikuid „E nagu Eesti” ja „K nagu Kihnu”. Veranda ukseaugus on David.

FOTO: Irina Mägi

"Kuidas teha eesti keele õppimine kõigile paeluvaks, meeldivaks ja nauditavaks?" küsib Kuressaares rahvusvahelisele seltskonnale eesti keelt õpetanud Kaie Saar.

Kaie Saar

FOTO: Erakogu

5.–10. augustini oli eesti keele õpetaja ja õpikute autori kuressaarlase Mall Pesti kodus eesti keele suvekursus. "Milline on sinu kodukoha kõige suurem jõgi?" küsisin kursusel osalejate käest. Visla, Dnepr, Moskva jõgi, Neeva, Amazonas, Colorado. Sellised olid vastused.

Just nii rahvusvaheline ongi suvistel keelekursustel osalejate seltskond. Tegelikult on osalejate geograafia laiemgi – lisaks Poolast, Ukrainast, Venemaalt, Brasiiliast ja USA-st pärit õppijatele on oma eesti keelt täiendamas ka soomlasi ja tallinlasi.

Õpetaja Mall Pesti korraldab suvist keelekursust Saaremaal kolmandat aastat. Iga aastaga on õppijaid juurde tulnud, sel aastal oli neid 18. Mõni oli suvekursusel juba teist aastat, mõned õpilased õppisid talvel Malle internetikursusel Tallinna Ülikoolis.

Huvitav õppida

Mõned õppijad on Eestis esimest korda, mõned on siin elanud paar aastat, mõned plaanivad lähiaastatel Eestisse elama tulla. Aga mõne jaoks on eesti keel lihtsalt kauni kõlaga ja huvitav õppida. Õppijate vanus on kahekümnendatest kuni 70. eluaastani, sest keelt õppida pole kunagi hilja.

Õpilased olid jagatud taseme järgi nelja gruppi ja õpetajaidki oli neli. Iga päev oli neli-viis tundi õppimist n-ö klassiruumis, mis mõnikord asus küll aias muruplatsil, kuid igal päeval jätkus keeleõpe kuni õhtuni. Tutvuti Kuressaare linnusega, käidi vaatamas Kaali järve ja Karja kirikut. Teisipäevane lõunasöök söödi Laimjalas Nooda talus, kus said oma silmaga üle vaadatud, käega katsutud ja suuliselt üle korratud kased, kuused, vahtrad, pihlakad, pärnad, viljapuud ja -põõsad, kodulinnud ja -loomad, tähtsamad toiduained ja isegi toidud. 

Esimesel päeval õpiti ära esimene laul – Jaan Tätte "Minemine". Teisipäeva õhtul Soela sadamas Tätte kontserdil oskasid kõik laulu juba vaikselt kaasa laulda. Eestis armastatud laulja ja näitleja oli pärast kontserti lahkesti nõus keeleõppijate grupipildile tulema. 

Küsis temagi, kust õppijad pärit on. Vastuseks kõlasid kuue riigi nimed. "Miks te eesti keelt õpite?" küsis laulja, silmad suured ja tõeline imestus hääles. 

Põhjused seinast seina

San Franciscost pärit Angela vastas hea hääldusega eesti keeles: "See on lihtsalt nii ilus keel!" Angela laulis kuu aja eest laulupeol koos Eesti kooriga. Tema abikaasa David, samuti keelekursuslane, töötab Tallinnas Transferwise´is, kuid Angela töö on ikka veel Ameerikas – iga teise kuu on ta seal stjuardessina oma põhitööd tegemas.

Kolmapäeval külastati pärast õppetunde pilliroost joogikõrte tegijaid Toris. Neljapäev oli Abruka päev, kus keeletunnid toimusid raamatukogu juures. Käidi ka surnuaial ja bioloogitund oli seekord metsas. Mari Tuulik rääkis Abruka ajaloost, olevikust ja tulevikust. Reede õhtul olid kõik merepäevade kontserdil, kus Curly Stringsi "Kauges külas" kaasalaulmine hästi välja tuli. Seda oli harjutatud peaaegu nädal.

Õppijate vanus on kahekümnendatest kuni 70. eluaastani, sest keelt õppida pole kunagi hilja.”

Eesti keele õppimiseks on kursuslastel erinevad põhjused: mõnel on seda vaja töö pärast – nii Siberist pärit Viimsi õpetajal Dianal, kes kohtus oma saarlasest abikaasaga Novosibirskis, kui ka paaril Tallinna õpetajal, kelle kodune keel on vene keel. 

Ukrainlane Jurii töötab Tartus tarkvaraarendajana ja temalegi tuleb tööalaselt kasuks kohaliku keele valdamine. Varssavis elava Michali jaoks on eesti keel juba seitsmes keel, mida ta õpib. 

Brasiillanna Silvia, kelle abikaasa Muhust, teab, et juba aasta pärast elavad ja töötavad nad mehega Eestis. Filipiinidelt pärit, kuid praegu USA-s elav Maria õpib keelt lihtsalt huvi pärast. Teda tutvustas eesti keelega eestlasest sõbranna, kellega nad said tuttavaks Jaapanis. Soomlanna Leena töötab Helsingis perearstina ning tal on ka eestlastest patsiente.

Ukrainlanna Olena on Eestis elanud neli aastat. Tänaseks räägib ta väga hea häälduse ja rikkaliku sõnavaraga eesti keelt, kuid õpib kogu aeg edasi. Tema sõnul on eesti keel väga loogiline ja meloodiline. "Ma naudin eesti keele õppimist," ütles ta.

Kuulasin teda ja mõtlesin, et kuidas teha eesti keele õppimine kõigile nii paeluvaks, meeldivaks ja nauditavaks, kui see on nende õppijate jaoks. Võib-olla on selleks vaja niisugust õpetajat, nagu on Mall Pesti, ning tema õppijasõbralikku ja mõnusat õpikut "E nagu Eesti".

Tagasi üles