/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/08/12/12460788t1h87cf.jpg)
Laupäeval mahapeetud Tumala lahingu taaslavastusele kutsus häiritud naaber küll politsei, ent üritus kulges kõigile vaatamata plaanipäraselt ja viperusteta.
Tumala lahing toimus vastuseisust hoolimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naabrid kutsusid Tumala mõisaparki politsei, kuna lahinguetenduse korraldaja ei taganud kohapeal parkimist, mistõttu pargiti autod eramaadele, samuti ei olnud ürituse alal välikäimlaid.
Tumala mõisakompleksi omaniku Veljo Maripuu sõnul lahenes autode parkimisprobleem väga kiiresti. "Mõni jättis auto tänavale, aga need sai kiiresti ära organiseeritud, kogu parkimine oli ikkagi minu maa peal," kinnitas Maripuu. Mis puudutab välikäimlate puudumist, siis iga soovija sai kasutada mõisakompleksi WC-d.
Juba mitu päeva enne oli Tumala külavanem Kalle Kuusk nõudnud Saaremaa vallalt lahingulavastuse keelamist, kuna sellega kaasnev paugutamine häirivat kohalike elanike elu-olu ja hirmutavat tema kariloomi. Korraldajad kuulutasid ürituse seepeale eramaal toimuvaks eraürituseks.
Lahingu taaslavastanud Saaremaa sõjavara seltsi eestvedaja Margus Sinimets ütles, et lavastus läks plaanipäraselt ja ürituse keelustamist nõudnud sõnavõtud tegid sellele ainult reklaami.
Mõisakompleksi piirinaaber Leeni Simm läkitas Saarte Häälele kirja, kus loetles mitmeid tema hinnangul halvasti või seadusega vastuollu läinud asju lahingu taaslavastuse juures (loe kirja SIIT). Veljo Maripuu sõnul on Leeni Simm ja Kalle Kuusk juba 10 aastat teda vaenanud ja tema peale ka kaevanud.
"Eelmisel aastal esitati minu vastu keskkonnainspektsiooni kaebus, et minu maa peal kasvab ohakas," meenutas Maripuu. Ka on Maripuu sõnul teda süüdistatud selles, et pärast oksa mahasaagimist olevat naabrinaisele päevasel ajal lennanud tuppa nahkhiir. Ei meeldi naabritele seegi, et lambad pargis määgivad. "10 aastat käib pidev jama ja kaebusi on lõpmatult," resümeeris Tumala mõisakompleksi omanik.
Veljo Maripuu sõnul hakkab Tumala mõisa maadel tulevikus toimuma erinevaid üritusi aina rohkem, paik on sobilik näiteks teatrietenduste lavastamiseks. Margus Sinimetsa hinnangul on Tumala mõisapark väga vinge ja perspektiivikas koht. "See on nagu uus pärl, mis kohe-kohe saab avalikkusele tuntuks."
Eelmisel aastal esitati kaebus, et minu maa peal kasvab ohakas.” - Veljo Maripuu
Sinimetsa sõnul on kahetsusväärne, et juba esimene suurem mõisapargis peetud üritus sellist vastuseisu põhjustas. Sinimets ei pidanud kuigi siiraks Leeni Simmi kirjas väljendatud mõtet, et sõjavara seltsi üritused on ajaloo tundmaõppimise seisukohalt vajalikud ja tähtsad. Sinimets leidis, et kui üritus on vajalik ja tähtis, siis miks selle korraldamisele nii raevukalt vastu seisti.
Miks ei leidunud pisutki mõistmist ja vastutulelikkust, rääkimata abivalmidusest. Saab ju Tumala mõisapargis peetud ajaloolist lahingut taaslavastada ikka vaid seal, kus see toimus.
"Või on ikkagi nii, et kui üritus toimub minu ukse all, siis on ta kohutav, kui aga kusagil mujal, siis on kõik hästi," märkis Sinimets.
10. augustil taaslavastati Tumala mõisa pargis 1944. aasta 5. oktoobri sündmused, kui Punaarmee 921. ja 917. laskurpolk koos rasketehnikaga sundisid taganema Saksa 67. jalaväepataljoni üksused. Peale käsirelvade kasutati ka raskerelvastust ja osales tank T-34.