Muuseumi kaheaastaraamat hoiab harjumuspärast joont

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
UUS KOGUMIK sisaldab artikleid nii professionaalidelt kui ka asjaarmastajatelt.
UUS KOGUMIK sisaldab artikleid nii professionaalidelt kui ka asjaarmastajatelt. Foto: Anette Sannik/Saarte Hääl

Saaremaa muuseumi homme esitletav 15. kaheaastaraamat jätkab sissetöötatud joont ja sisaldab kirjutisi nii elukutselistelt teadlastelt kui ka harrastusajaloolastelt, lisaks tavapärased mälestused, mis seekord käsitlevad Vintri dessanti.

Raamatu koostaja ja toimetaja Olavi Pesti märkis, et seekord on kogumiku väike rõhuasetus 75 aasta möödumisel olulistest sõjasündmustest, seetõttu on ka pisut rohkem 1944. aasta lahingutega seotud materjali.

Väga silmapaistev töö on kogumiku kõige pikem kirjutis "Uusi tähelepanekuid Kuressaare Laurentiuse kiriku ehitusloost". Garel Püüa on selle teemaga ehitusarheoloogina mitu aastat väga põhjalikult tegelenud ja nüüd on uurimistöö tulemused teadusartiklina kaante vahele saanud. "See on väga põhjalikult illustreeritud ja peaks kindlasti pakkuma huvi ka laiemale lugejaskonnale," lausus Pesti.

Väga hea meel on Pesti sõnul uue autori üle. Noor harrastusajaloolane Fred Vendel käsitleb päris põhjalikult lahinguid Sõrve poolsaarel 1944. aastal. "Ta on teemaga tõsiselt tegelenud. Selliseid sõda ümberjutustavaid raamatuid on viimasel ajal päris palju ilmunud, aga Vendeli artikkel on tugeva teadusliku kallakuga. Ta tugineb nii Vene kui ka Saksa arhiividele ja loos on 1944. aasta sündmuste kohta kindlasti päris uusi andmeid, mida varem pole kusagilt lugeda olnud," rääkis Pesti.

Teemaga haakuvad ka Väino Laasnurme mälestused Vintri dessandist, mis jõudsid raamatusse tänu neid vahendanud Ülo Tuulikule. "Need on selle poolest haruldased, et tema (Laasnurm – toim) oli küll dessandis osalenud 300. polgu nimekirjas ja puutus dessandiga ka lähedalt kokku, kuid ametilt kirjutajana ta sellest otseselt osa ei võtnud. Küll on dessant esile toodud väga lähedase kõrvalseisja pilgu läbi," selgitas Pesti. Ta lisas, et mälestustes on päris palju hinnanguid ja kohati löövad ka emotsioonid välja, kuid üldiselt on tegu üsna objektiivse ülevaatega ühest traagilisest sõjaepisoodist.

Teist korda on kaheaastaraamatu autorite hulgas Toomas Sannikas, kelle artikkel käsitleb tema sugulase, kuulsa Saaremaa jõumehe Aleksander Sanniku elusaatust. Kogumikus on veel lood kunagisest Kaarma Piila aardest, Muhu Katariina kiriku kellade saatusest, Elmar Ilbi viimase lahingupaiga otsingutest ja Saaremaa kalurite kunagise raadiojaama tööst. Jaak Rand toob aga oma käsitluses ära Kuressaare majaomanike nimekirja aastal 1747.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles