33 Saksa sõdurit maeti Kudjapele ümber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HAUA ÄÄREL toimetavad Harald Krempchen ja Tore May mitmelt poolt Saaremaalt ümbermatmiseks väljakaevatud säilmetega.
HAUA ÄÄREL toimetavad Harald Krempchen ja Tore May mitmelt poolt Saaremaalt ümbermatmiseks väljakaevatud säilmetega. Foto: Tõnu Veldre

Kudjape kalmistule maeti eile ümber 33 maailmasõdades Saaremaal langenud Saksa sõduri säilmed. Kohal oli ka hukkunute omakseid Saksamaalt.

Eile Kuressaares Vabadussõja ausambale pärja asetanud Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu juhtfiguuri Tore May sõnul moodustati nende organisatsioon 1919. aastal vahetult pärast I maailmasõja lõppu.

Liidu hooldada on 2,8 miljonit hauda 845 kalmistul üle maailma. Ümbermatmine on üks osa nende tööst – aastas umbes 25 000 matmist eelkõige Baltikumis, Venemaal ja Poolas. Samuti korraldavad nad langenute omaste viimist hukkunute haudadele.

"Ennekõike tutvustame ajalugu, aga samas peaksid inimesed meenutama, mida sõda endaga kaasa toob," ütles May.

Tänapäeval leitakse langenuid pigem juhuslikult. Saksamaa kaotas II maailmasõjas 4,3 miljonit elu. Viimastel aastakümnetel on ümber maetud 800 000 langenut ja May arvates võib umbes samapalju olla leidmata. 

Kõiki ilmselt ei leitagi, sest kalmistud on jäänud kaubanduskeskuste, staadionide ja maanteede alla. Tihti leitakse luid teede ja trasside ehitusel.

Kudjape kalmistul olevale punaarmeelaste mälestussambale pärja asetanud May sõnul on tema jaoks II maailmasõja peatükk suletud, kuid ta rõhutas, et ka täna kaitsevad Eestit NATO sõdurid. 

Sel aastal möödub kalmistu hävitamisest 75 aastat. Punavõimude käsul 1944. aastal maatasa tehtud hauatähised taastati 1996. aastal. Kokku on sinna maetud ligi 700 Saksa poolel langenut.

Saksa Sõjahaudade Hoolde Liidu Eesti partner Anton Pärn selgitas, et kuigi tegemist on saksa sõjaväekalmistuga, on Kudjapele maetud ka mitmeid eestlasi. "Kokku on Eestis erinevatel kalmistutel üle 1000 Saksa poolel võidelnud eestlase haua. Saarlastel, kes sõjas lähedase kaotanud, tasuks üle vaadata näiteks Narva kalmistu nimekirjad," soovitas ta. Nimekiri on Eesti sõjamuuseumi kodulehel. Selle kohaselt on Kudjapele maetud kaheksa eestlast.

Matusetalituse viis läbi kirikuõpetaja Tiina Ool. Kokku sängitati mulda 33 Saksa sõdurit 23 kirstus. Mälestuskõne pidasid Saaremaa vallavanem Madis Kallas, Saksa Liitvabariigi Soome ja Eesti saatkonna kaitseatašee fregatikapten Harald Krempchen ning omaste esindaja Karlfried Evers, kelle isa Karl saatis viimase kirja Saaremaalt 21. oktoobril 1944. Evers pidas väga oluliseks, et tema isa nimi on kalmistu kivitahvlil, kuigi isa säilmeid pole veel leitud.

Viimane sellelaadne matmine Kudjapel toimus kolm aastat tagasi.

Tagasi üles