KALLE LAANET: Siseminister käitub kui vastutustundetu pereisa

Kalle Laanet Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

“Siseministeerium minister Mart Helme juhtimisel tegutseb nagu vastutustundetu ja hoolimatu pereisa,” leiab Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, saarlane Kalle Laanet. 

Kui perekonnas on teada, et tuleb majanduskriis ja sissetulekud vähenevad, siis selle asemel, et mõelda, kuidas kulusid kokku hoida, viskab ta oma lapsed uksest välja, soovitades neil ise hakkama saada. Ise aga soetab endale uue kallima auto, Opeli asemel Mercedese.

See on tänane käitumismudel siseministeeriumi ja siseminister Helme poolt. Selline käitumine ei ole Eesti riigi huvides.

Mis on toimunud viimase aasta jooksul! 2018. aasta lõpus taotlesid siseministeerium ja PPA seadusemuudatust, et töötavad politseinikest pensionärid saaksid nii pensioni kui ka töötasu. Põhjuseks järgnevatel aastatel tekkiv personalikriis. Varasem süsteem toimis nii, et töötades politseiametnikuna ei olnud võimalik pensioni saada. Jah, sa võisid politseiorganisatsioonis küll töötada, aga mitte vormikandja, vaid tsivilistina, siis oli võimalik saada nii töötasu kui ka pensioni. Riigikogu menetles seda muudatust ennaktempos eelmise koosseisu lõpus selleks, et politseiorganisatsioon oleks jätkusuutlik. Politseinikud, kes lähenevad 55. eluaastale, on arvestanud, et neil on võimalus politseinikuna edasi töötades saada nii pensioni kui ka töötasu.

Pärast riigikogu valimisi tuli võimule uus valitsus ja “ootamatult” saadi aru, et tegelikult riigil ei ole nii palju raha, et samamoodi jätkata. Minu teada andis valitsus juba maikuu lõpus kõigile ministeeriumidele korralduse hakata ette valmistama kärpekava. See, et siseministeeriumi väitel ütlesid nemad alles nüüd, et PPA peaks vaatama, kust oleks võimalik hüpoteetiliselt kärpida, on täielik vale. Nii suures organisatsioonis nagu PPA, kus on tuhandeid töötajaid ja sadades miljonites eelarve, pole võimalik paari päevaga kärpekava ette valmistada. See on olnud pikaaegne protsess, mida nad ei teinud omast tahtest, vaid neile anti korraldus.

Korraldus kärpida eelarvet

Kärpekava suurus on 6 miljonit eurot järgneval aastal. Mille arvelt on siis võimalik eelarvet kärpida? PPA kogu aastane eelarve on suurusjärgus 220 miljonit, millest personalikulu on ühtede andmete järgi 130 miljonit ja teiste andmete järgi 190 miljonit eurot. Kärpida saab vaid personalikulu arvelt, mis on suurim kuluartikkel eelarves. Kui siseministrit asendav Martin Helme ütles, et nende arvates koondama ei peaks, siis kust see kärpekoht tuleb? Politsei peadirektor Elmar Vaher on öelnud, et kui nad 90% ulatuses ei rakendaks oma politseiautode uuendamise kava, siis oleks neil võimalik aastate jooksul kuni miljon eurot kokku hoida. Aga täna käib jutt juba järgmisest aastast ja kuuest miljonist ning järgneval neljal aastal kuni 21 miljonist eurost. See number on üüratu.

Praegune jant politseiorganisatsiooni ümber peab lõppema võimalikult kiiresti ja politseinikele tuleb tagada töörahu.”

Kui poliitikud arvavad, et sellised sõnumid ei mõjuta organisatsiooni tervist ja toimevõimekust, siis nad eksivad. Ma olen need protsessid kõik isiklikult läbi elanud, kui 90ndate lõpus olid suurkoondamised ja mina toonane Saare politseiprefekt. Iga selline sõnum, mis puudutab organisatsiooni toimimist, mõjutab, alustades politsei peadirektorist, lõpetades patrullpolitseinikuga, nende igapäevatööd. Turvalisust saavad tagada ainult need, kes tunnevad ennast ise turvaliselt. Kui organisatsioonis töötavad inimesed ei tea, mis saama hakkab, kas neil on homme töökoht või mitte, siis sisuliselt on politseiorganisatsiooni igapäevatöö halvatud.

Võimul olevate poliitikute eesmärk ei saa ega tohi olla ebastabiilsuse tekitamine turvalisust tagavates organisatsioonides ja kogu Eesti ühiskonnas!

Praegune jant peab lõppema

Siseminister Mart Helme tahab luua sisekaitsereservi, mis siseministeeriumi andmetel läheb maksma 20 miljonit eurot. Kui juba praegu täidavad abipolitseinikud patrullpolitseinikega koos 12-tunniseid töögraafikuid, siis kust võetakse veelgi lisaks vabatahtlikke, kes hakkavad reservi kuuluma ja mis sisaldab 20-miljonist kulu? Täna on olukord, kus aktiivne inimene maapiirkonnas paneb ühel hommikul pähe abipolitseinikumütsi, teisel päeval vabatahtliku päästja mütsi, kolmandal päeval on ta hoopiski merelt päästja. Rääkimata sellest, et ka Kaitseliidu vorm tal varnas ripub. Tavaline on, et aktiivne inimene vabatahtlikuna kannab  meie riigis väga erinevaid rolle, aga riigi toimimist turvalisuse valdkonnas ei saa üles ehitada vaid vabatahtlikkusele.

Praegune jant politseiorganisatsiooni ümber peab lõppema võimalikult kiiresti ja politseinikele tuleb tagada töörahu.

Viimastel riigikogu koosseisudel on toiminud põhimõte, et riigi julgeolek ja siseturvalisus on väljaspool erakondlikke võimuvõitlusi. See põhimõte peab edasi toimima.