/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12162570t1h69fe.jpg)
13.07.1924 – 19.08.2019
IN MEMORIAM: Ants Rand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustikuu 19. päeval lakkas tuksumast kauaaegse Saaremaa haridusjuhi Ants Ranna süda.
Ants sündis Juhani ja Alma teise lapsena peres, kus kokku oli kuus õde-venda, Rihvaaugu talus Lasnama külas Pihtla vallas. Kuna isa Juhan oli Esimese ilmasõja ajal laevas teeninud, unistas Ants noorena samuti meremehe elukutsest. Teismelisena saadud põlvevigastus tõmbas aga sellele unistusele kriipsu peale.
Saksa ajal (1942) lõpetas Ants Rand gümnaasiumi ning sõja ajal töötas arveametnikuna parketivabrikus ja täitevkomitees. 1944. aastal asus ta koos teistega Papissaarest teele Rootsi poole, aga paadimootori rikke tõttu pöörduti koju tagasi.
Pärast sõda astus ta Tartu Pedagoogilisse Seminari. Siis aga tunnistati Saksa ajal omandatud gümnaasiumi lõputunnistus kehtetuks. Seega läks Ants Haapsalu Pedagoogilisse Seminari kaugõppesse. Samal ajal töötas ta õpetajana Ilpla algkoolis, hiljem Vaivere koolis. Kuna Haapsalu seminar likvideeriti, tegi Ants lõpueksamid Tartu Õpetajate Instituudis, omandades 1958. aastal õpetajakutse. Vaivere koolis õpetas ta loodusaineid ja andis tööõpetuse tunde, rajas kasvuhoone ja kooliaia. Samal aastal Ants ka abiellus ja mõne aasta pärast sündisid perre tütar ja poeg.
1967. aastal edutati Ants Rand tolleaegse Kingissepa rajooni haridusosakonna juhatajaks. Laupäeviti jätkas ta Vaivere, hiljem Kallemäe koolis tööõpetuse õpetajana. Ants rajas Kuressaarde Transvaali tänavale oma perele õdusa kodu, ta oli ka eestvedajaks Tõlluste mõisa taastamisel, osales aktiivselt ühiskondlikus elus.
1977. aastal tuli raske südamerikke tõttu loobuda tööst haridusosakonna juhatajana. Juulis 1978 jäi Ants pensionile, ent jätkas tööõpetuse andmist Vaivere koolis osalise koormusega (ja pärast Vaivere kooli sulgemist Kallemäe koolis) 80-ndate lõpuni. Hobi korras pidas Ants Rand aastaid mesilasi, tegi käsitööd, valmistas saaremaiseid suveniire.
Ants Rand oli oma tööle pühendunud, ausust ja töökust hindav ülemus, kes nõudis sama ka oma alluvatelt. Inimesena oli ta soe, mõistev ja vastutulelik. Ta oli hea kuulaja, kes oskas anda asjalikku nõu probleemide lahendamiseks. Ants usaldas oma inimesi ja oli alati seisukohal: sa saad hakkama, sa oskad! Tal oli hea huumorimeel. Nalja heitis ta nii enda kui ka teiste üle, ent Antsu naljad ei olnud kunagi alandavad ega solvavad.
Mälestus Ants Rannast, tema töödest ja tegemistest, tema oskusest olla inimene, kelle lähedusest tundsid alati rõõmu, tema vastutulelikkusest ja lahkusest, jääb meie südamesse.
Endised töökaaslased haridusosakonna päevilt