Logopeed: vanemad, rääkige oma lastega!

TREENINGPROGRAMM: Oma töös kasutab Kairi Liitmäe erinevaid kõnelemist treenivaid harjutusi. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Tööpuudust mul olnud ei ole, sest abi vajavaid lapsi on alati," ütleb Muhu põhikoolis 26 aastat logopeedina töötanud Kairi Liitmäe, kes sel nädalal tähistas 50. sünnipäeva.

Üksnes logopeedi ülesannetega Kairi Liitmäe oma ametis piirduda ei saa. Tihti tuleb teha ka eripedagoogi tööd, sest selle erialade spetsialiste Muhus ei ole.

Tartus sündinud-kasvanud Kairi teadis juba varakult, et tahab oma tulevases ametis lastega tegelda. Liitmäe, kes oli edasiõppimisplaane pidades kursis, et nii Tartus kui ka Tallinnas saab õppida algklasside õpetajaks, tunnistab, et ei teadnud sellisest erialast nagu defektoloogia toona midagi. Kuulnud oma venna õpetajalt Kaja Plaadolt, et Tartu ülikoolis saab defektoloogiaosakonnas eripedagoogiks ja logopeediks õppida, ei tarvitsenud tal aga pikalt mõelda. Viis aastat hiljem oli Kairil eripedagoogi- ja logopeedidiplom käes. Sel erialal tööle asus ta aga juba ülikooliajal, toonases Tartu 8. keskkoolis (praegune Forseliuse kool – toim).

Abi vajavaid lapsi on rohkem

Muhusse sattus tartlanna Kairi tänu oma abikaasale, praegusele Muhu vallavanemale Raido Liitmäele. Toona oma esimest last oodanud Kairi (kelle perre sündis hiljem veel kaks poega) läks esialgu Muhu põhikooli pikapäevarühma õpetajaks. Kui poeg oli juba lasteaiaealine, asus ta aga koolis tööle logopeedina, tegeldes nii kooli- kui ka lasteaialastega.

"Praegusel ajal on neid lapsi, kes logopeedi abi vajavad, kindlasti rohkem kui kümme-kakskümmend aastat tagasi," tõdeb Liitmäe. "Olgugi et toona oli meie koolis lapsi praegusest palju rohkem."

Toona tegeles logopeed peamiselt häälikuseadega, aidates lastel õigeks saada k-, r- või s-häälikut.

"Praegu on neid lapsi, kes vajavad abi ainult häälikuseades, kõigest viiendik," ütleb Liitmäe. "Lastel esineb väga palju kaasuvaid häireid – probleeme taju, mälu, keskendumisega –, millega tegelemine kuulub pigem eripedagoogi ülesannete hulka."

Kairi Liitmäe sõnul on tal hea meel, et ta teab ja tunneb neid lapsi, kellega ta oma töö tõttu tegeleb, juba sellest ajast, kui need paariaastastena lasteaia sõimerühma tulevad. Nii ei suhtu abi vajav laps Kairisse kui võõrasse, vaid kui heasse tuttavasse või lausa sõpra. Laps õpib kõige paremini ikka läbi mängu. Need mängud, mida logopeedi juures mängitakse, arendavad lapse taju, mälu, peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet.

Koostöö on oluline

Kui Muhu koolis õpib sadakond last, siis logopeedi juures käib neist paarkümmend. "Mida noorema lapsega tööd alustad, seda tugevam on põhi, millele toetudes edasi töötada," märgib Kairi.

Mõne lapse puhul saabuvad tulemused kiiremini, mõnel aeglasemalt. Palju oleneb muidugi koostööst lapsevanematega – sellest, kui tõsiselt emad-isad lapse probleeme võtavad ning kui usinalt nad logopeedi soovitatud harjutusi teevad.

"Vahel teeb kurvaks, et jagad küll olulisi soovitusi, ent vanematel pole tahtmist või aega lapsega harjutada," räägib Kairi. Juhtub, et mõnikord ei taheta probleemi tunnistadagi. 

Kairi leiab, et kui puudub koostöö koduga, siis logopeed (või õpetajad) üksi midagi muuta ei saa. 

"Oleme kolleegidega arutanud, et veel kümme-kakskümmend aastat tagasi usaldati spetsialiste palju rohkem, üha enam leidub aga vanemaid, kes arvavad, et teavad ise kõige paremini."

Liitmäe tõdeb, et suur osa neist probleemidest, mille pärast nii palju lapsi tänapäeval logopeedi juures käib, on tingitud ka sellest, et vanemad ei suhtle oma lastega piisavalt.

"Vanemad räägivad oma lastega vähem," nendib Kairi. "Rääkima aga peab, juba siis, kui ta on alles päris pisike ega oska veel kõneldagi."

Samuti rõhutab logopeed, kui oluline on, et vanemad loeksid või räägiksid unejutte – et areneks laste kuulamis- ja tähelepanuoskus.

Kairi leiab, et praegu, mil eriti ääremaal on logopeedidest, eripedagoogidest ja psühholoogidest suur puudus, tuleks kogu see süsteem riiklikul tasandil üle vaadata.

"Vajadus erialaspetsialistide järele on väga suur ja neid ei saagi jätkuda igasse lasteasutusse. Paraku osa laste jaoks abi hilineb või jääbki saamata,” lausub logopeed. 

"Kui probleemidega lapsi erikooli koondaksime, saaksime neid komplekssemalt aidata ja meil jätkuks ka spetsialiste. Meil on maakonnas suurepärane Kallemäe kool võimekusega aidata kõiki abivajavaid lapsi. Mida rohkem me kaasame – kõik erivajadusega lapsed tavakooli – , seda nõrgemaks muutub meie haridus. Ka tava- ja andekad lapsed ei tohi jääda tähelepanuta."

Kairile meeldib väga lastega töötada, sest nad on nii vahetud ja siirad. "Laste edusamme on tore märgata," leiab Kairi. "Mingist rutiinist siin rääkida ei saa, lapsed ja tegevused on ju erinevad."

Kairile teevad heameelt toredad töökaaslased koolis ja lasteaias. Samuti on meeldiv, et maakonna logopeedid ja eripedagoogid omavahel tihedalt suhtlevad ning koostööd teevad.

TEISED TEMAST

Andres Anton, Muhu põhikooli direktor:

Kolleegid hindavad Kairi Liitmäed kõrgelt. Ta on tore, rõõmsameelne ja alati abivalmis inimene, peab lugu spordist. Meie koolis on ta töötanud juba 26 aastat. Kairi on väga hea logopeed, võtab lapse mure oma asjaks ja tõesti tahab teda aidata. Muide, Kairi on mu kooliõde, meil on siin väike Tartu maffia.

Ulvi Kipper, Muhu põhikooli õppealajuhataja:

Kairi on suurepärane logopeed. Oma tööd teeb ta südamega, võtab hinge ka neid asju, mida ehk nii väga ei peaks. Kolleegina on ta meeldiv inimene, hea suhtleja, hea kuulaja.