/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/08/30/12514205t1h64f8.jpg)
Kooliaasta alguses taas tihenevas liikluses tuletab politsei lapsevanematele meelde nende kohustust lastele liikluses eeskujuks olla.
Politsei kutsub lapsevanemaid üles liikluses eeskuju andma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja," alustab noorsoopolitseinik Ahto Aulik jutuajamist kampaaniasõnumiga, et enne kooliaasta algust taas kord meeldetuletamist vajavad põhitõed üle käia.
Kooliaasta algus tuleb nagu ikka nii lastele kui ka vanematele veidi ootamatult. Pea on veel laiali otsas ja see annab vahel ka liikluses tunda ohtlike olukordade tekke näol.
Auliku sõnul saab tema oma kogemustest lähtudes öelda, et kooliaasta alguses kipuvad lastel enne vöötraja ületamist vanad head õpetussõnad "peatu, vaata ja veendu" paraku ikka ununema. Selles osas saavadki aidata lapsevanemad, nii seda tarkust oma võsukestele meelde tuletades kui ka vajadusel kooliteed koos uuesti läbi käies.
Kindlasti peab koolitee üle vaatama ka nendel lastel, kes on suvel 10-aastaseks saanud ja jalgratturi juhiloa omandanud ning hakkavad nüüd rattaga koolis käima.
Palju küsimusi on viimasel ajal tekitanud tõukerataste teema. Peamiselt selles osas, et kuhu nad kuuluvad – kas kõnni- või sõiduteele. Ahto Auliku sõnul on tõukeratas seaduse järgi ikkagi kõnniteele lubatud.
“Tema kiirus peab olema kindlasti selles suhtes piiratud, et ta ei tohi liikuda kiiremini kui jalakäija,” selgitas Aulik, et samamoodi ei tohi ka rula või mõni muu jalakäija abivahend tavalist liiklejat ohustada. “Peab sõitma jalakäija kiirusega ja kui sa möödud, siis ei tohi suure hooga mööda minna ja ehmatada.”
Nii erinevate ratastega sõitjatele kui ka jalakäijatele paneb Aulik südamele, et ülioluline on enda nähtavaks tegemine. Juba praegu võiks kõikidele riietele kinnitada helkurid, ratturid saavad kasutada kas helkurvesti või näiteks koolikotti ka vihma eest hoidvat helkurkatet. Politseiniku sõnul võiksid inimesed just pimeda ajal mõelda riiete ostmisel sellele, et need oleksid võimalikult värvilised. "See teeb oluliselt rohkem nähtavaks," kinnitab Aulik, kutsudes üles muutma eestlastele nii omast tumeda rõiva kandmise harjumust.
Tõukerattaga ei tohi liikuda kiiremini kui jalakäija.” - Ahto Aulik
Kindlasti tasub politseiniku sõnul üle korrata ka laste ohutu sõitmine autodes. Ühe kummalise harjumusena toob ta välja, et paljud lapsed ei viitsi koolikotti autosse istudes seljast võtta. See on siiski reeglitevastane ja ohtlik. Jällegi peavad just lapsevanemad nõudma, et laps oma ranitsa enne autosse istumist seljast võtaks.
Terav probleem on laste autodega kooli toomine, ummikud, vales kohas peatumised. Last ei pea tooma autoga koolimaja treppi, veel vähem tuleb kõne alla keelatud alal peatumine, nagu on näiteks tihti juhtunud Saaremaa ühisgümnaasiumi ees. "Samas on ka väga oluline planeerida oma aega. Laste kooli viimist enne tööle minekut ei pea jätma viimasele minutile," lisab ta.
Kooliga seoses märgib Ahto Aulik ära ka koolivägivallaprobleemi, mille esinemisel tuleb sellest kindlasti kohe teada anda. Seda ka lapsevanematel, kui nad lastelt kodus kuulevad, mis koolis toimub.
Liikluse osas aitab ka politsei lastel kõiki vajalikke reegleid korralikult selgeks saada, korraldades neile liiklustunde ja jagades liiklusaabitsaid. Vastavad õppematerjalid on olemas vanematelegi.
"Käitumismustrite järgi õppimine kestab tegelikult terve elu, ka täiskasvanud jäljendavad väga palju teisi täiskasvanuid ning lapsed õpivad teiste käitumisest veel eriti palju," toonitab Aulik.