Biokütuse kasutamise nõue paneb haigla löögi alla

VALMISOLEK: Haigla elektromehaanik Aare Henrikson näitab generaatorit, mille töövõimele võib biokütuse kasutamine halvasti mõjuda.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare haigla on mures, kuidas tagada haigla töö elektrikatkestuse korral, kui generaatoris on vaid kiiresti riknev biokütus.

Kuressaare haigla juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul seaks biodiisli kasutuselevõtt haigla väga keerulisse olukorda, kuna kütuse säilivusaeg on vaid pool aastat. Teema kerkis üles seoses vedelkütuse kasutamise seaduse muutmise eelnõu menetlemisega.

Biokütus teeks Kõlli sõnul kulukamaks ja keerukamaks elektrigeneraatori kasutamise, mida haigla vajab, tagamaks erakorralise meditsiiniabi, intensiivravi ja haigla muude elutähtsate teenuste katkematut elektrivarustust. Kõlli selgitas, et generaatori paak on arvestatud minimaalselt 24-tunniseks pidevaks tööks maksimaalvõimsusel. Kahjuks on Kuressaares viimastel aastatel enam kui tunniseid elektrikatkestusi esinenud küllalt tihti.

Lahenduseks fossiilkütus

Kõlli selgitas, et 2% biodiisliga kütus hakkab riknema juba poole aasta pealt. See tähendab, et kütuse hoidmine paagis pikema aja jooksul on praktiliselt võimatu.

Haigla juht ei näe võimalust, et kriisiolukorras hakatakse kõigepealt tankima. Teisalt võtab ka riknenud kütuse väljapumpamine ning paagi ja küttesüsteemi puhastamine jääkidest aega tugevalt üle tunni.

"Seega ei taga biolisandiga kütusega tangitud generaator haigla pidevat elektrivarustust, sest kütuse riknemise ja sellest tingitud tõrgete oht on liiga suur," tõdes Kõlli. Seni on generaatorit tema sõnul tangitud puhta fossiilkütusega ja tõrkeid pole olnud.

Märt Kõlli näeb lahendusena seaduslikku võimalust, et nii neil kui ka teistel analoogsete generaatorite kasutajatel oleks lubatud fossiilkütuse kasutamine. Teise võimalusena näeb ta ministeeriumi poolt soetatavat teist samasugust generaatorit, mis kindlustaks, et üks generaatoritest on töövalmis ajal, mil teisel toimub biodiisli vahetamine. Ministeerium peaks tagama ka generaatori paigaldamise ja tasuma kütusevahetusega seotud kulud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul ei maksa biolisandiga kütuseid väga karta – üle maailma kasutatakse neid juba pikemat aega.

Erandeid MKM tegema ei soostu. Seda tehti vaid kaitseväele. 

Siiski andis MKM eile teada, et kuna erandite nõudjaid on tulnud väga palju, kaalutakse võimalust osaliselt müüa ka fossiilset kütust. 

"Tarnijatel tekib teatud paindlikkus selleks, et anda tarbimisse osa sellist kütust, milles ei ole üldse biokütust. Ja sellega rahuldada nende isikute vajadused, kes nõuavad endale biokütusevaba kütust," vahendas ERR ministeeriumi seisukohta. "Kokkuvõttes on suurem eesmärk ikkagi puhtam õhk ja taastumatute maavarade väiksem kasutamine," selgitas Ruuda.

Sama mure ees seisavad ka päästjad. Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe nentis, et nad tunnevad hirmu küll, et mis edaspidi saama hakkab. 

Muutub kasutamiskõlbmatuks

"Valikut meil ei ole ja oleme siis ootel, et ehk läheb elekter ära..." sõnas Lindmäe. Ta tõi näite, et sama probleem on ka vabatahtlike päästjate autode paagis oleva kütusega. "Kui sageli siis Abruka saarel ikka tulekahjusid on ja kui kiiresti see küte ära kulub?" küsis Lindmäe. Pigem kütus settib paagis ja muutub kasutamiskõlbmatuks.

Bensiiniga tööriistade puhul on päästjad kasutanud oluliselt kallimat väikemootoribensiini, kuid muud ei jää üle. Diiselgeneraatori osas pole valikuid ja peab ootama, et kas selle saab tööle või ei. Lindmäe sõnul praegu probleeme õnneks veel pole olnud.

Samas arvas ta, et ega mingeid järeleandmisi tehta, on ju spetsialistid sellise otsuse teinud.

Haigla ja päästeamet pole ainsad, kes biolisandiga kütuse kasutamises võimalikke probleeme näevad. Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et nemad ootavad hirmuga, mis saab tehnikast, mis talveks seisma jääb.

"Mis siis sellest välja tuleb, ei oska praegu veel öelda," lausus Post, lisades, et olukord tuleb kindlasti ümber hinnata. Tema sõnul on biolisandiga kütuse kasutamine pigem probleeme tekitav. Seda mitte ainult riknemise tõttu, vaid ka selle määrdeomadused olevat kehvemad, mis kahtlemata suurendab masinate kulumist.

Rikub kõike

Saarte Hääl kirjutas juba rohkem kui aasta tagasi, kuidas seisev biolisandiga kütus mõjub kodusele aiatehnikale.

"Kahjuks ei saa öelda ühtegi head sõna selle euroliidu direktiivi kohta," nentis toona Kuressaares Pikal tänaval niidukeid ja saage remontiv Anti Kupits. Ta tõdes, et ei jõua niidukite ja saagide karburaatoreid enam tellidagi, et oksüdeerunud osi välja vahetada.

"Karburaator on kallis osa, mida meil on muidugi hea meel vahetada, aga kas inimesel ka hea meel maksta on… " rääkis Kupits toona. "Traktori karburaator maksab 80–100 eurot, sael 60–70 eurot ja trimmeril 30–40 eurot. Kui ta sul kuu või teisega läbi läheb, siis on see probleem. Häda on selles, et masin ei tööta ju pidevalt. Kui korra nädalas kasutad ja jätad veel kogemata ühe nädala vahele, siis ongi oksiid seal sees."

Tagasi üles