Tulevased õed asuvad Kuressaares kõrgkoolipinki nühkima
Lisatud galerii

HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS: “Patsiendi” eest hoolitsevad Anton Lii, õppejõud Kaja Lempu, Mare Sepp, Markkus Nuut, Kersti Rahu, Jaana Kubits ja Maris Uussaar.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Eile alustas Kuressaares kooliteed kolmkümmend õeharidust soovivat tudengit, kes pärast kolme ja poole aasta pikkust tublit tööd saavad tasuks bakalaureusekraadi.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli (TTK) Kuressaare osakonna õppejõu ja koordinaatori Kaja Lempu sõnul oli eile, mil Kuressaare haiglas õdede õpperühma avaaktust peeti, ainulaadne ja ajalooliselt tähtis päev. Tema sõnul on see, et Kuressaares saab õppida kõrgharidusega õeks, Saaremaa inimeste jaoks harukordne võimalus.

TTK õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa tunnistas oma suurt rõõmu Kuressaares pihta hakkava õeõppe üle. Värsketele üliõpilastele oli tal teatada hea uudis. "Teie olete esimesed rakenduskõrghariduse õppijad, kes kolme ja poole aasta pärast saavad lõpetamisel bakalaureusekraadi," lausus Kõrgemaa. "Kolme ja poole aasta pärast on Saare maakond see maakond Eestis, kus bakalaureusekraadiga õdede protsent on kõige suurem."

"Meie õdede liidus oleme entusiastlikud ja õnnelikud õdede õppe üle Saaremaal," kinnitas Eesti õdede liidu asepresident Gerli Liivet, kelle sõnul on Eestis õdedest lausa karjuv puudus. "Palun teid meeles pidada üht: mida kaugemal te olete Tallinnast ja Tartust, seda paremad spetsialistid te olema peate," lausus Liivet tudengite poole pöördudes.

"Kas mulle üksnes tundub, aga meid hirmutatakse palju – õppida on raske, vastutus on suur," ütles tudengite esindajana sõna saanud Anton Lii. "Ju me sellega hakkama saame, kui kenasti kokku hoiame ja üksteist aitame. Küll me läbi murrame!"

Kuressaare haigla kiirabis töötava ja Kaitseliitu kuuluva Lii jaoks pole meditsiin sugugi võõras ala. "Alustasin ju kõigepealt autojuhina, siis läbisin erakorralise meditsiini tehniku õppe ja nüüd janunen veel millegi järele," põhjendas Lii õdede õpperühma astumist. "Leidsin, et on vaja areneda."

Lii kavatseb tööd kiirabis kindlasti jätkata. "Kas just kiirabibrigaadi juhiks – eks pärast õeõpet paista," lausus ta.

Selles, et mehedki soovivad õeks õppida – ja Kuressaare õpperühmas on koguni viis meestudengit – ei näe ta midagi kummalist. Ei tähenda ju tervishoiu valdkonnas kasutatav termin "õde" tänapäeval sugugi vaid naisterahvaid.

Markkus Nuut lõpetas tänavu Saaremaa ühisgümnaasiumi. "Algul ei olnud mul plaanis kuhugi edasi õppima minna, vaid võtta vaba aasta," märkis ta. Õeõpet soovitas talle tädi ja noormees võttis nõu kuulda. "Meditsiin on põnev ja töökoha leidmisega ei tohiks õe erialal küll raskusi olla," ütles Nuut.

Kersti Rahu töötab hambaravis assistendina. "Kui õpperühma avamisest kuulsin, siis ma enam pikalt ei mõelnud, kas minna õppima või mitte," rääkis ta. "Eluga tuleb ju kaasa minna ja ennast harida."

Mare Sepa tõi koolipinki huvi meditsiini vastu. "Olen õppinud massööriks ja õeharidus oleks samm edasi," tõdes ta. "Tahaksin rohkem inimesi aidata, kui mul see massöörina võimalik on. See, et siin Kuressaares on võimalik meditsiini valdkonnas kõrgharidus saada, on lausa mu unistuse täitumine." Sepa sõnul sooviski ta juba pärast gümnaasiumi lõpetamist õeks õppima minna, ent plaanid muutusid. "Nüüd on mul uus võimalus õeks saada," märkis ta. "Miks mitte tulla Kuressaare haiglasse õeks, kui kool kord läbi saab."

Jaana Kubitsa tõi õppima huvi meditsiini vastu. "Need teadmised ja kogemused on eluliselt vajalikud," leidis ta, lisades, et kavatseb pärast lõpetamist edasi magistriõppesse minna.

Maris Uussaar töötab Kuressaare haigla jalakabinetis. "Et pakkuda diabeedihaigetele haigekassa poolt pakutavat tasuta jalaravi, on mul vaja õeharidust," rääkis Uussaar. "Tulevikus näen end töötamas ikka siinsamas Kuressaare haiglas. Oleksin niikuinii läinud Tallinna õeks õppima, aga nüüd saan seda teha kodu lähedal töö kõrvalt."

Tagasi üles