Vähihooaeg: kes sai, kes jäi ilma

VÄRSKED PUNAKUUED: Kohe hooaja avapäeval Vesiku ojal käinud Andrus Raun sai soovitud vähikoguse kätte ja lisaks püügirõõmule kogeda ka kulinaarseid elamusi.

FOTO: JULIAN RAUN

Tänavune vähihooaeg oli keskkonnainspektorite hinnangul tavapärane, kuid saagid paistavad püügiaruannete järgi olevat varasemast kesisemad.

Lassi küla mees Andrus Raun on varasematel aastatel korduvalt üritanud vähiluba saada, kuid tulutult. Tänavu juhtus aga ime ja tal õnnestus elus esimest korda endale isiklik püügiluba soetada. Raun möönis, et lisaks loa hankimise raskusele on tegu ka paraja loteriipiletiga, sest püügiluba ei taga ju saaki. "Enne tuleb natuke eeltööd teha, millisesse piirkonda ja millisele veekogule luba osta. Mina võtsin loa Vesiku ojale, kus kunagi lapsepõlves olen püügil käinud. Ja ei pidanud pettuma. Sain oma lubatud 100 mõõdus vähki ilusti kätte," rääkis ta.

Püügiretke ajal oli Vesiku oja ääres seltskondi päris mitu. Oli mandrimehi ja kohalikke, kes vaid kord aastas pakutavat looduslikku kulinaarset elamust jahtisid. Raun nentis, et kui ikka oled jõe ääres, ametlik luba taskus ja teed võõrast pilku pelgamata lõkke üles, siis perele on see suurepärane elamus. "Pärast veel ühine keetmine ja söömine, väga mõnus!" kiitis ta.

Püügiõnn ei ole kõikide jaoks paraku ühesugune. "Mina käisin kohe 1. augustil, aga juba siis olid jõeääred kenasti ära tallatud. Ma ei kujuta ette, kas keegi, kellel luba oli näiteks 10. või 26. augustiks, kah sealt enam midagi sai," lausus Raun.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer tõdes, et on tõesti neid, kes juba enne ametlikku püügiaega vähke noolimas käivad. Sel aastal paraku ühtki sellist patustajat inspektoritele pihku pole jäänud. Püügihooaeg ise oli Haameri sõnul suures pildis rahulikum kui eelnevatel aastatel, paraku ei möödunud seegi rikkumisteta.

Põhilised eksimused puudutavad lubatust suurema arvu püügivahendite kasutamist, ette tuli aga ka näiteks juhtum, kus inimesel oli küll luba ühele veekogule olemas, kuid püügile asus ta miskipärast teisel. See on aga sisuliselt sama, mis ilma loata püüdmine. Kas tegu oli inimliku eksimuse või kavaldamisega, selgitab Haameri sõnul välja juurdlus, mis pole veel lõppenud.

Päris ilma loata püüdjaid sel aastal inspektsioonile näppu ei jäänud. "Veekogusid on palju ja 24/7 me igale poole ka ei jõua," tõdes Haamer.

Saaremaa vähipopulatsiooni olukorrale ta hinnangut andma ei rutanud. "Püügiaruannetest jääb mulje, et saagid on varasemast tagasihoidlikumad. Aga ma ei tea, kas aruandlus meile ka sajaprotsendilist tõde näitab. Järelkasvu veekogudes siiski on ja vähki saab kindlasti püüda ka tulevikus, aga suure vähi kohta ei saa küll öelda, et seda praegu liiga palju oleks," lausus Haamer.

Tagasi üles