Virutas kaaslasele 18 noahoopi. Aga miks ta seda tegi?
Räppar Tobikoer läheb 7 aastaks vangi

ARTIST: "Mida iganes sa head teed teistele, see ringiga tagasi makku lööb," räpib oma loos "Miks tema" Marko Kaljuste.

FOTO: YOUTUBE / TOBIKOER

Keegi ei tea siiani, miks räppar Tobikoerana tuntud ehitusmees joomakaaslasele 18 noahoopi jagas. Nüüd peab ta seitsmeks aastaks vangi minema.

Kohtunik Kristel Pedassaar mõistis 29-aastase Kuressaare mehe Marko Kaljuste seitsmeks aastaks vangi märtsis. Kaljuste advokaat kaebas otsuse edasi, kuid sai ringkonnakohtust ja augusti lõpul ka riigikohtust lõpliku vastuse: nii jääb!

Ringkonnaprokurör Rainer Amur räägib Saarte Häälele, et siiani kummitab teda küsimus: miks noor mees raske kuriteo toime pani?

Prokuröri sõnul ei ole siiani teada, mis pussitamiseni viis: "Samas – kui oleme ameerika filmidest harjunud nägema, et alati on motiiv ja laip, siis tegelikkuses see nii mustvalge ei ole."

KOHTUS: Kaljuste aasta alguses Kuressaare kohtumajas.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pussitaja enda väitel pole tal 2017. aasta 29. oktoobri hommikupoolikul juhtunust halli aimugi. 

Noahoobid selja tagant

Mehed jõid Kuressaares Kaljuste korteris koos viina ja ohver tegi parajasti aknast välja küünitades suitsu, kui Kaljuste teda selja tagant kööginoaga ründas. Neli hoopi. Kui ohver end ringi pööras, sai ta veel kaks noahaava näkku. Mees üritas ennast kätega kaitsta ja sai veel kaks haava kätte ja rindkeresse. Siis õnnestus ohvril Kaljustel nuga käest maha lüüa, ent too haaras seina äärest spordikotist kipsinoa ja viibutas kaks haava kaela. Ohver vajus seepeale kokku ja kaotas teadvuse.

NOAD: Kööginugade komplekt, millest ühega ründas Kaljuste oma kaaslast.

FOTO: kriminaaltoimik

Uurimine tuvastas, et kui mees taas toibus, palus ta Kaljustel kiirabi kutsuda. Seda pussitaja ka tegi. Kuigi ohvri kehas ja kätel oli kokku 18 noahaava, neist paar isegi eluohtlikud, õnnestus arstidel mehe elu päästa. 

Seaduse silmis on tapmiskatse väga raske kuritegu, mille eest ootab süüdimõistetut vähemalt kuus aastat vanglat. Tingimisi karistamist sel puhul karistusseadustik ei luba.

Kaitsja taotles kohtualusele psühhiaatrilist ekspertiisi. Arstid kinnitasid, et mees on süüdiv. Ei pussitaja ega ta ohver rääkinud kohtus tülist või vaidlusest, mis võis pussitamiseni viia. 

"Suurem osa vägivallajuhtumitest on seotud alkoholiga. Õpetussõna on, et tuleb vähem juua," märgib ringkonnaprokurör Amur.

Nuga kadus voodi alt

Kaljuste väitis, et ei mäleta juhtunust vähimatki. Prokuröri sõnul oli juhtunu puhul ometi olulisi märke pussitaja teadlikust tegutsemisest. Ohvrile esmaabi andnud kiirabiarst oli märganud verist lauanuga toas voodi all vedelemas ning andis sellest politseinikele teada. Politseinikud paar minutit hiljem nuga enam ei leidnud. Mõneks minutiks sündmuskohale üksi jäänud Kaljuste oli sel ajal jõudnud ka puhta särgi selga panna. 

Kipsinoa haaras mees siis, kui ohver kööginoa tal käest lõi.

FOTO: kriminaaltoimik

Politseinikud leidsid hiljem köögist neli lauanuga – kolm, mis räpased, üks aga läikis äsjasest hoolikast puhastamisest. Kohtus tundis kiirabiarst noa ära, ohvri DNA-d polnud Kaljuste ometi suutnud terariistalt eemaldada. Kipsinoa sai enda kätte ohver, kes selle hiljem haiglas politseinikele üle andis. 

Prokuröri sõnul oli süüdimõistmisel tõendina oluline roll Kaljuste sokkidelt leitud verepritsmetel: need poleks saanud tekkida siis, kui ohvrit oleks pussitanud keegi kolmas. 

Sokkidele sai pritsmeid jäljeekspertiisi kohaselt tekitada ainult inimene, kes ise noaga vehkis, kinnitab prokurör. "See oli tähtsaim tõend, mis üheselt ütles, et Kaljuste on süüdi." 

Marko Kaljuste oli 2017 oktoobris kaks päeva eelvangistuses ning peab asuma seitsmeaastast karistust kandma siis, kui vangla kutsub. 

Kaljuste kuritegu ja karistus jõudsid kevadel ka Eesti suurde meediasse: portaal Delfi leidis üles tema räpiloomingu, mida ta oli Tobikoera nime all avaldanud Youtube´is. Ka prokurör Amur on seal olevat videot "Miks tema" vaadanud. "Pole minu maitse," möönab ta. 

KOMMENTAAR

Raske kuriteo tegija peab arvestama vanglaga

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kui seni on ühiskonnas kehtinud arusaam, et kõiki kurjategijaid tuleb tingimata karistada, eraldada ja vajadusel vangi panna, siis viimase paari aasta suund on, et peame tegelema nende probleemi sisuga. 

Seetõttu on palju kriminaalmenetlusi lahenenud alternatiivseid karistusmeetmeid kasutades. Alati ei pea kurjategijaid karistama kohtulikult, neid võib suunata ravile või erinevatesse sotsiaalprogrammidesse. 

Kuid raskete kuritegude puhul ei luba seadus selliseid meetmeid ning süüdimõistmise korral tuleb kohtualusel arvestada vangistusega.  

Ühiskond ja seadusandja on leidnud, et teatud kuriteod ründavad ja ohustavad ühiskonna turvalisust sedavõrd, et nende puhul saab uute tegude toimepanemist ära hoida vaid kurjategijaid ka päriselt vangi mõistes. 

Saaremaa ei ole kurjategijate paradiis, siin tuleb selliseid juhtumeid haruharva ette: üks või kaks aasta jooksul. 

Suures pildis moodustab see kõikidest kuritegudest väga väikese protsendi. Võrreldes teiste piirkondadega on Saaremaa vägagi turvaline koht.

Tagasi üles