Tühi seenemets andis vaevu näituse kokku

SEENI UUDISTAVAD Kuressaare Vanalinna kooli 3. klassi õpilased Maarja Säde Paat, Emili Arro, Carola Sonšain, Kristiina Mägi, Jete Tamm ja Kaisi Tabri. Seenenäitus jääb avatuks laupäevani. Foto: Maanus Masing

Saaremaa muuseumi 34. seenenäitusel väljapandud liike on sel aastal vaid 70, mida on poole vähem kui parematel aastatel.

Seenenäitust aastaid korraldanud Sirje Azarov ütleb lossis keset seeni täis laudadega saali seistes, et tema on ka sellise koguse üle väga õnnelik. "Mets on ikka väga tühi," nendib Azarov. Üleeile hommikul traditsiooniliselt muuseumirahvaga metsa minnes oli ta enda sõnul rohkem kui skeptiline. Varemalt metsas luurel käies oli ta silmanud vast ehk ainult paarikümmend liiki. Kahtlust võimendas ka harrastusmükoloog Vello Liiv, kes oli Azarovi sõnul seentenappuse tõttu näituse tegemise plaani välja naernud.

Sügisseeni pole

Selleaastase saagi võrdluseks võib tuua, et läbi näituse ajaloo on olnud parim aasta 2008, kui laudadel oli sambliku peale vaatamiseks sätitud 136 liiki. Kehvim aasta oli 1989, kui välja oli panna vaid 60 liiki.

Sirje Azarov ütleb, et ega viletsat saaki oskagi esimese hooga põhjendada. Metsas hakkasid enamasti silma ikkagi suvisemad seened. Sügisseente aeg pole veel kätte jõudnud. "Praegune olukord ei tähenda aga, et kahe nädala pärast ei võiks mets seeni täis olla," ei näe Azarov oma sõnul veel põhjust meelt heita. Tegelikult oli ka tänavu augustis periood, mil seeni võis metsast veidi rohkem leida. Mandri-Eestis pidi seeni tema teada tänavu piisavalt olema, eriti Kesk- ja Ida-Eestis.

Väga põnevaid eksemplare tänavusel näitusel väljas ei ole. Ka paljud tuntumad seened jäid sel aastal leidmata, nagu näiteks suur sirmik. 

Lukustatud vitriinis

Pole ka rohelist kärbseseent, mis on tavaliselt üks seenenäituste juveele. Küll on väljas valge kärbseseen, mis oma ohtlikkuse tõttu on pandud lukustatud vitriini. Sel aastal on vitriin ka valgustatud ning tappev seen mõjub veelgi hirmutavamalt. Sirje Azarovi sõnul on seen luku taha pandud puhtalt ohutuse pärast. Ei või iial teada, millal keegi tahab ampsu võtta, mis talle küllap ka viimaseks jääks. "Kellele amps, kellele kaks," arvab Azarov, et ega rohkem ei kannataks võtta ka.

Seenenäituse korraldaja sõnul on enamiku seeneliste eelistus ikkagi kukeseen, mida spetsialistid alati just kõige kõrgemalt ei hinda. Sirje Azarov ise kinnitab, et osa kukeseeni maitseb väga hästi. Kuid kõige paremad seened olla ikkagi riisikad, mis viivad keele alla ka siis, kui nad värskest peast pannile visatakse ja lihtsalt pisut maitsestatakse.