/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/13/12556248t1h05a3.jpg)
Kas on võimalik, et hundi kõrval hakkavad koduloomi murdma ka koerad. Just seda võimalust ei välista asjatundjad viimasel aastal paari Lääne-Saaremaal aset leidnud lammaste murdmise põhjusena.
Koer ja hunt murravad koos lambaid – on see võimalik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11883551t1ha152.jpg)
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et eelmise aasta suvel Riksu-Kotlandi piirkonnas murtud lammaste juurest võetud proovid sisaldasid nii hundi kui ka koera DNA-d. Paar nädalat tagasi Riksul murtud lammaste puhul lasub praegu suur kahjutegija kahtlus jooksus olevatel koertel. Välistatud ei ole aga ka hundi osalus.
Üheaegselt hundi ja koera DNA leidmine samalt murtud lambalt võib mõistagi viidata ka juhusele, kus üks on looma murdnud ja teine hiljem selle jäänustega maiustanud.
Samas ei saa välistada, et koer ja hunt tõepoolest koos ringi jooksevad ning ühtlasi mõne pudulojuse murravad.
Põhimõtteliselt on hunt ja koer lähisugulased, kes ka ristuvad ja järglasi saavad.
Nii isane hunt ja emane koer kui ka emane hunt ja isane koer.
Tõnu Talvi sõnul peavad eksperdid võimalikuks, et koera ja hundi teed ristuvad näiteks juhul, kui hundikari saab jahi tagajärjel nii tugevalt kahjustada, et juhtloomad hukkuvad ja karjast kaob tavapärane kord. Kuigi kõik karja liikmed võivad olla sigimisvõimelised, on hundikarjas väga kindlalt paigas, kes kellega järglasi tohib saada. Paigas on seegi, kes jahil käib, kes märgistab territooriumi jne. Kui karja elukorraldus hävib ja purunenud karjast üks või teine isend ei leia endale paarilist, võib ta hakata sõbrustama koeraga. Sellest paarist sünnivad hübriidid, kes võivad inimesele üksjagu pahandust teha, nagu seda on Eestis ka juhtunud.
Hundi ja koera osalust koduloomade murdmisel uuritakse Eestis juba pikemat aega geneetilisi meetodeid kasutava teadusprojekti raames. Kindlasti ei ole koerte lahtiselt ringihulkumine Talvi sõnul lihtsalt koeraomaniku hooletuse, inimeste turvalisuse ja heakorra küsimus. Koer võib sarnaselt oma metsiku lähisugulasega omandada halvad kombed, kariloomi murda või koguni hundiga koos järglasi andvaid paare moodustada. Sellised arengud on aga otseseks ohuks nii meie loodusele kui ka karjakasvatusele.