Malle Mägi: ka väiketootja suitsuliha peab olema ohutu

TERVISELE OHUTU: Peatehnoloog Malle Mägi ja ahjumees Jürgen Jalas esitlevad kaasaegset suitsuahju, mille toodang on igati kvaliteetne. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Selle nädala Maaleht kirjutas, et paljudes turul või laatadel müüdavates maasuitsusinkides oli vähki tekitavate ainete tase üle lubatud piiri. Kõik Saaremaa lihatööstuse suitsusingid on tervisele ohutud.

Veterinaar- ja toiduamet võttis eelmisel aastal lihatoodetest PAH-ide sisalduse määramiseks 33 proovi, millest kolmandik ehk 11 lihaproovi ei vastanud kehtestatud nõuetele. Sel aastal leiti veel neli norme ületavat toodet. PAH-id ehk polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad liha grillimisel või suitsutamisel, kui näiteks rasv tilgub sütele ja läheb seal põlema. PAH-idest tasub hoiduda seetõttu, et neist 60 protsendil on tuvastatud vähkkasvajaid tekitav toime.

Analüüside tulemuste põhjal saab öelda, et vähki tekitavaid ühendeid esineb üle normi eranditult väiketootjate maasuitsusinkides, mida müüakse turul või laatadel. Mida teeb Saaremaa lihatööstus selleks, et suitsuahjust tulnud singid ei kahjustaks tervist, räägib Saaremaa lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi.

Võin küll julgelt öelda, et suurtes tööstustes vastavad kõik tooted toiduohutuse nõuetele. Kõik on kontrollitav ja igal aastal võetakse proove. Probleem on turul müüdava, eraelamus valmistatava toidu osas, kus on nõuded pisut leebemad. Tänu toiduliidu tehtud teavitusele teha suuremat järelevalvet hakkas VTA nüüd võtma seireproove ka väikevalmistajatelt ja tulemus on kahjuks natukene kurb, nagu äsja avalikustatud saasteainete aruandest selgub.

Eks tarbija peab ise mõtlema, mida ja kust ta ikkagi ostab. Kõigis tööstustes, eriti suurtööstustes käib pidev kontroll. Laatadel, turgudel ja kaupluste koridorides müüdava liha tausta me ei tea.

Suurtööstustes käib pidev kontroll, aga laatadel, turgudel ja kaupluste koridorides müüdava liha tausta me ei tea.” - Malle Mägi

Kas pole nii, et väiketootjate suitsusingid on küll maitsvad, aga valmistada saab neid vaid sellisel moel, mis muudab toote samas ebatervislikuks?

Me ei vaidle vastu, turul müüdavad tooted on maitsvad, aga juba visuaalselt hinnates te näete, et nad on oluliselt tumedamad, suitsu konsistents on erinev ja kinnitub pinnale teistmoodi.

Kindlasti ei saa väita, et kõikide väiketootjate suitsusingid on tervisele kahjulikud. Ka väiketootjatel on võimalus teha ohutut toitu, kui jälgitakse tehnoloogilist protsessi ja puhastatakse seadmeid. Tähtis on ka see, et ka väiketootjad oleksid veendunud, et inimeste toidulauale jõuab ohutu toit.

Kui meedia kirjutab suitsusingist kui vähitekitajast, ei ole see kindlasti hea reklaam ka nendele, kelle toodetega on kõik korras. Vabalt võib leiduda inimesi, kes säärase info peale loobuvad üldse suitsuliha söömisest. Seega teevad kontrollis põrunud tooted karuteene kõigile oma kolleegidele.

Kindlasti annab ta löögi. Igasugune negatiivne info mõjutab tarbija käitumist ja tekitab kerget ohufooni. Seda enam, et vähki haigestumine Eestis aasta-aastalt kasvab. Seega tuleb tarbijat rohkem teavitada, et ta saaks aru, milline tootja oma toitu kontrollib. Analüüsid, mida lihatööstused toiduohutuse tagamiseks teevad, ei maksa mitte vähe. Väiketootjaile  tähendaksid samasugused analüüsid veel palju suuremat rahalist koormust, aga ei saa ju minna seda teed, et mingit kontrolli ei ole. Pluss veel see, mis suvel palavaga laatadel toimub, kui liha päikese käes sulab. Sellelgi on tervisele oma kaasmõjud.

Väiketootjad on teretulnud, sest inimestel peab olema rohkem valikut, aga sellega ei tohi kaasneda riskid inimese tervisele. Eriti kui need riskid saavad teatavaks tagantjärele, kui võib olla juba liiga hilja.

Toiduliit: järelevalve ei ole piisav

Toiduliit on mitmeid aastaid viidanud toiduohutusele ja palunud suuremat järelevalvet toodete üle, mida meie turul müüakse. Ka praegu tehakse järelevalvet, kuid see ei ole piisav. Toiduliit seisab ausa turukonkurentsi ja võrdsete toiduohutuse nõuete eest, mitte väiketootmise vastu.