Kui maakoolides nappis logopeede, eripedagooge ja psühholooge ennegi, siis on olukord koolijuhtide sõnul nüüd, kus Saaremaa laste ja perede tugikeskus pole veel tööle hakanud, varasemast kohati hullem.
Maakoolid ootavad pikisilmi logopeedi
Lapsevanemad pärivad, millal abi saama hakkab
Ülle Soom, Aste põhikooli hariduslike erivajadustega laste õppe koordinaator:
Praegune olukord on tõesti kehv – ma ei tea, kelle poole lastele abi saamiseks pöörduda. Ka lapsevanemad on küsinud, millal siis abi saama hakkab – uus tugisüsteem pidavat seda ju pakkuma. Mina ei oska neile midagi vastata, sest meile pole midagi räägitud, kuidas keskus selle abistamise korraldab.
Sotsiaalpedagoogist, kes meie kooli kaks korda nädalas külastab, meile ei piisa. See on nagu tulekahju kustutamine. Kuidas saab inimene teha süsteemset tööd 120 lapsega koolis, kui ta käib kohal kõigest kaks päeva? Ta ei jõuagi seda teha.
Ülle Soom: “Võib-olla tõuseb see uus süsteem fööniksina tuhast, aga praegune olukord tundub küll lootusetu.”
Esimene aasta ilmselt kulubki tal laste ja nende vanemate tundma õppimiseks. Pealegi – sotsiaalpedagoog pole psühholoog, logopeed ega eripedagoog.
Segadust on praegu tõesti palju. Mina oleksin eeldanud, et keskusest oleks meid, HEV-koordinaatoreid, kokku kutsutud ja iga kooli olukorda uuritud. Selgitatud, kuidas täpselt abi osutama hakatakse. Midagi sellist pole tehtud, oktoober aga juba paistab. Võib-olla tõuseb see uus süsteem fööniksina tuhast, aga praegune olukord tundub küll lootusetu.
Loodame, et spetsialistid hakkavad kohal käima
Raili Nõgu, Tornimäe põhikooli direktor:
Praegune olukord on natuke segane küll, samas meie varasemaga võrreldes erilist muutust ei taju. Meil endal pole pärast logopeedi pensionile minekut – see juhtus juba mitu aastat tagasi – olnud ühtki tugispetsialisti.
Rajaleidjast mõnda aega logopeed käis, aga viimasel õppeaastal mitte. Nad lihtsalt ei jõudnud meile.
Kuidas uus süsteem meie kooli jaoks tööle hakkab ja mismoodi tugispetsialistide abi meie laste jaoks edaspidi korraldatud on, me ei tea. Esmaspäeval saatis tugikeskuse juhataja kõigile koolidele ülevaate, kuidas keskuse töö toimuma hakkab, aga see info on üldine.
Loodame, et spetsialistid hakkavad siin kohapeal käima – asub ju meie kool linnast kaugel. Õpilasi, kes tugispetsialistide abi vajavad, on meil neli. Peaaegu kümnendik meie lastest, sest kokku on õpilasi 38.
Asjad saavad ehk oktoobri alguseks selgemaks
Helle Rüütel, Kahtla lasteaed-põhikooli direktor:
Meie loodame, et tugikeskusest saab meile oluline tugi. Lapsi, kes tugispetsialisti abi vajaksid, on meil alla kümne, enamik neist lasteaias.
Praegu on need lapsed küll abita, aga meile on juba määratud sotsiaalpedagoog, kes hakkab meil käima oktoobrist alates.
Temaga oleme juba kohtunud. Loodame, et saame keskuse kaudu ka logopeedilist tuge, sest vajadus selle järele on meil täiesti olemas. Asjad saavad ehk selgemaks oktoobri alguseks.
Tugikeskus ei ole meie kooliga suhelnud
Ulvi Valge, Aste põhikooli direktor:
Varem oli olukord vähemalt meie kooli jaoks parem. Meil töötas täiskohaga sotsiaalpedagoog, kes täitis ka HEV-koordinaatori kohustusi. Nüüd on tugikeskusest meile määratud sotsiaalpedagoog, kes käib kohal kaks korda nädalas.
Lapsi, kes tugispetsialistide abi vajaksid, on meie majas praegu 20. Logopeedi abi on riiklikult, SA Innove poolt ette nähtud viiele lapsele. Psühholoogi abi vajab viis, eripedagoogi oma kuus last. Ühtki neist spetsialistidest meil majas aga ei ole. Sotsiaalpedagoogi abi vajab meil Innove otsusega üheksa last. Esimese klassi lapsi nende hulgas ei ole, sest nende kohta pole otsust veel tehtud.
Logopeedi pole meie koolis olnud ka varem – me pole sellele osalise koormusega kohale kedagi leidnud. Lapsevanemad on pöördunud erasektoris või haiglas töötavate logopeedide poole.
Kuidas logopeediline abi edaspidi korraldatakse, selle kohta pole meil mingeid andmeid. Tugikeskus ei ole meiega ühendust võtnud.
Töö lastega peaks käima ikka kogu aeg
Kalmer Poopuu, Salme põhikooli direktor:
Logopeediteenus on meil varem olnud, eelmisel õppeaastal mitte. Seni töötas meil ka oma sotsiaalpedagoog. Küll poole kohaga, aga siiski. Ta andis ka tunde, aga oli iga päev kättesaadav. Tema ei olnud nõus tugikeskusesse tööle minema, sest oleks täiskoha saamiseks pidanud töötama ka teises koolis teises Saaremaa otsas.
Nüüd käib meilt kord nädalas läbi tugikeskuse sotsiaalpedagoog. Seega – kui enne oli sotsiaalpedagoogil meie koolis pool kohta ja ta ise iga päev majas, siis nüüd oleks justkui 0,2 kohta.
Sotsiaalpedagoogi sekkumist vajavaid probleeme saame lahendada nädalas korra.
Ma ei ütleks, et teenus oleks sellega paremaks muutunud – töö lastega peaks ju ikka pidev olema.