Soojatrassi kaevanud mehed leidsid maharaiutud peaga skeleti

PEA MAHA: Paremal on näha vasakut õlavarreluud. Sellega paralleelselt veidi vasakul peaks kulgema ka selgroojoon. Koljuga ühendatud olnud kaelalülid on aga suunaga paremasse ülanurka, mis anatoomiliselt ei sobi. Kolju sees on erinevad lahtised luud, mis arheoloogid sinna panid, et need pinnasesse ei kaoks.

FOTO: Anu Lillak

Maharaiutud peaga inimese luustiku leidsid soojatrassi jaoks kraavi kaevanud töömehed Kuressaare kesklinnas  asuvalt krundilt.

"Härrasmehe kaelalülid on mul praegu veel Tartus kontoris ja ootavad ekspertiisi saatmist," ütles Saarte Häälele muinsuskaitseameti nõunik-arheoloog Anu Lillak.

Kaks luustikku ilmusid Lasteaia 8 kinnistul kaevatud kraavis päevavalgele 21. augustil, kui kopamees kortermaja jaoks parasjagu soojatrassi kaevas. Arens Ehitustööde tellimusel tegi seal muinsuskaitselist järelevalvet arheoloog Garel Püüa, kes kaevatööd seisma pani ja leiu dokumenteeris.

GAREL PÜÜA: “Kuna luud küttetrassile ette ei jäänud, siis nad jäid sinna edasi kummitama.”

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Samal ajal viibisid Saaremaal seminaril mitmed Eesti muinsuskaitsjad, teiste hulgas just luude uurimisele spetsialiseerunud Anu Lillak Tartumaalt. Erilist huvi pakkus asjatundjatele ühe luustiku pea ja kaela ebaloomulik asend keha suhtes ning lähemal uurimisel tekkis Lillakul üsna selge hüpotees.

"Ühel kaelalülil, kuuendal või seitsmendal on väga-väga sirged lõiked ja pea kehast eraldatud, kui ta maeti," selgitas muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektorina töötav Lillak. "Tavaliselt ongi see koht, kus on lõiked, kui inimene on hukatud."

Kolp

FOTO: Garel Püüa

Ta ei osanudki välja tuua muud võimalust, milline võis olla õnnetus, mis pea kehast nii puhtalt eraldada võis.

Luustikud oli savises pinnases halvasti säilinud ja kõikide luude kokkukorjamisel Lillak mõtet ei näinud. Kaasa võttis ta ainult osa kaelalülidest ja alumise lõualuu koos hammastega.

Teisest luustikust oli näha vaid osa koljust ja seda ei hakanud arheoloogid laiemalt lahti puhastama. Lillak pakkus, et tegemist võis olla näiteks hukatute matmispaigaga, milliseid on teistest linnadest teada, kuid see võis olla ka kirikuaia väga kauge nurk.

Arheoloog Garel Püüa käis piirkonna metallidetektoriga üle, kuid hauapanuseid ta ei leidnud.

LUUSTIKUD tulid välja Lasteaia tänaval kahe kinnistu piiril hilisema kiviaia alt.

FOTO: Garel Püüa

"Kuna luud küttetrassile ette ei jäänud, siis nad jäid sinna edasi kummitama," sõnas Püüa.

Enne talve kavatseb Anu Lillak luud korralikult puhastada ja laborisse saata, et saada teada nende matmise aeg. See on võimalik tuvastada heal juhul 50–100 aasta täpsusega. Kuressaare leiu hambad on hästi säilinud, mis annab lootuse päris täpsele dateeringule. Vastuseid on oodata uue aasta alguses.

Luustiku hammaste kulumise järgi ütles Lillak, et hukatu oli täiskasvanud mees, aastatelt kahekümnendate teises pooles.

Matmise aja kõrvale õnnestub Lillaku sõnul enamasti saada ka lämmastiku ja süsiniku isotoobi analüüsi väärtused, mille põhjal on võimalik mingil määral hinnata, millist toitu on inimene söönud.

Tagasi üles