/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2019/09/19/12576133t1h0132.jpg)
Eile õhtul helisesid üle Eesti kirikukellad, et meenutada eestlaste massilist Läände põgenemist pealetungiva Punaarmee eest 1944. aasta sügisel.
Suurpõgenemist Läände meenutati kellahelinaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
75 aastat tagasi jättis punase terrori hirmus kodu maha umbes 80 000 inimest. Neist ligi 40 000 jõudis Saksamaale ja Saksamaa okupeeritud aladele ning umbes 27 000 Rootsi. Suur osa pagejatest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurematest linnadest.
Põgenemine oli ohtlik ja ohvriterohke. Maismaal pommitati ronge ja karavane lennukitelt, meri oli täis miine ja käis allveesõda. Paljud põgenemisel kasutatud kalapaadid olid viletsas seisukorras, sügistormid halvendasid olukorda veelgi.
Rootsi Norrtälje ajaleht kirjutas 1944. aasta sügisel, et esimene mootorpaat eestlastega saabus Rootsi randa juba 10. augustil. Pardal oli 27 meest ja kolm naist. See oli põgenikelaviini algus. Saaremaalt siirdus Läände märkimisväärne osa elanikkonnast. Teiste hulgas ettevõtja ja laevaomanik Mihkel Hiiuväin.
22. septembril 1944 Laugu rannast purjelaeval Luise ohtlikule teekonnale asunud Hiiuväin võttis lisaks oma pereliikmetele kaasa kokku ligi kakssada põgenikku. Merel tuli võidelda lekkiva laeva ja meeleheitega, torm viis Luise lõpuks Ahvenamaa randa.
Närvesööva mereretke ja palju muid kodusaarelt lahkumisega seotud detaile on asjaosaliste mälestuste järgi kirja pannud kapten Hiiuväina Rootsis sündinud lapselaps Mati Nõmm.
1994. aastal valminud 90-leheküljeline kogumik "Põgenemine Eestist 50 aastat tagasi" on eesti keeles käsikirjalisena kättesaadav Saaremaa arhiivraamatukogus.