SUUR MAA, SUURED ASJAD: Kliimaneutraalne Saaremaa

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

"Vahest võiks saare kohalik omavalitsus hakata arendama soodsamat keskkonda just nendele ettevõtetele, kes tahavad arendada vastutustundlikku majandust," kirjutab Äripäeva ajakirjanik, muhulane Neeme Korv.

Eelmises kolumnis ennustasin rohelise ilmavaate muutumist poliitiliseks kapitaliks. Sel nädalal selgus aga majanduskonverentsil Äriplaan 2020, kus kuulasin ettekandeid ja vahetasin kuluaarides mõtteid Eesti ettevõtjatega, et kliimaneutraalses majanduses nähakse ka puhast kapitali, teisisõnu teenimisvõimalust. Midagi, mis aitaks Eesti majanduse järsemale kasvukursile. Seda juhul, kui me ainult ei tarbi, vaid arendame välja tooted ja teenused, mis selles uues kontekstis turgu leiavad.

"Kliimamuutuste vastu võitlemine on suurim majanduslik võimalus pärast interneti leiutamist. Kui toimus internetirevolutsioon, jäi Euroopa sellest võimsast lainest selgelt kõrvale," rääkis Saksamaal superkondensaatoreid tootva Eesti idufirma Skeleton Technologies juht Taavi Madiberk oma ettekandes. Seekord ei tohi maha jääda.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Seda hakkavad järjest enam toetama regulatsioonid ja Euroopa Komisjoni tegevus. Sel nädalal pälvis üleilmse meedia tähelepanu Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg, kes ÜRO-s maailma liidritele raevuka kõne pidas. Eesti avalikus ruumis – otsustades näiteks sotsiaalmeedia järgi – tekitas 16-aastase kliimaaktivisti sõnum üsna vastuolulisi hinnanguid. Osa ironiseeris, nagu USA president Donald Trump. Ent just selles, keskkonda esikohale asetavas suhtumises, mida ka mina näen oma teismeliste tüdrukute pealt, on Trumpi-suguste komistuskivi.

Pange tähele, mida kirjutab Äripäeva väljamõeldud Investor Toomas: "Juhtusin lugema Deutsche Banki analüüsi, mis väidab, et eriti viimase 12 kuuga on tarbijate käitumises toimunud nähtav nihe. On hakatud rohkem eelistama ettevõtete kaupa, mis kliimateemat tähtsustavad. /.../ Sama analüüsi järgi on ka investorid eelistanud positiivse kliimakuvandiga ettevõtteid." Toomas on konservatiivne ja ettevaatlik investor, kuid tema jälgib kliimateemat kasvava tähelepanuga, sest vastavate indeksite tootlus suureneb.

Ettevõtted kuulutavad järjest, et liituvad kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamise algatusega. Sest tarbijad nõuavad. Neid (NB! Greta Thunbergi põlvkond) on järjest enam ja mida vanemaks nad saavad, seda mõjukamaks nad muutuvad (lähevad valima).

Aga kliimaneutraalne Saaremaa? Miks mitte! Vahest võiks saare kohalik omavalitsus hakata arendama soodsamat keskkonda just nendele ettevõtetele, kes tahavad arendada vastutustundlikku majandust. Mõelge turismile, mis annab Saaremaale üliolulist tulu. Kujutage ette, kuidas Saaremaa teatab igas turismiinfovoldikus, et kohalik ettevõtlus on kliimaneutraalne, jäätmeid taaskasutatakse ligi 100 protsenti, energialahendused on ehitatud efektiivsed ja säästvad. Saaremaa võiks seada eesmärgiks olla autonoomselt (taastuv)energiaga varustatud.

Ma ei imestaks, kui sellise lähenemise juures tekiks Kuressaarde iduettevõtteid. Siis omakorda poleks ime, kui lennuväljal maanduks mõni lennuk üleilmselt nimeka innovaatoriga pardal. Kes tuleb progressiivselt mõtlevasse paika. Et kohtuda kohalike ettevõtjatega. Ja kaunil nutisaarel lihtsalt puhata.

Lõpetan investeerimisplatvormi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepa sõnadega Äriplaanilt: "Mul on tunne, et praegune riiklik majanduslik diskussioon on säilitamise või lõhkumise meelt, aga tegelikult peaks see olema unistuste põhine diskussioon."

Tagasi üles