URMAS TREIEL: Kas mammutpõhikoolid on see, mida vajame?

Saaremaa vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel leiab, et meie koolides peab olema piisavalt ruumi ja klassiruume ei tohiks õpilasi maksimaalselt täis toppida.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Rääkides Kuressaare Vanalinna kooli remondi jaoks vajaliku raha kasutamisest kuskil mujal, ei ole jutt üksnes raha ümberjagamisest, vaid Saaremaa kogu elukeskkonna tulevikust," ütleb Saaremaa vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel.

Saaremaa vallavalitsuses haridus- ja noorsootöö osakonda tööle asudes oli mul – ja on praegugi – selge siht: meie saarest peab saama suurepärase keskkonnaga haridusruum, kus pakutaval haridusel on kõrge kvaliteet. Eesmärk on ju tuua inimesed Saaremaale – nii need, kes siit mujale läinud, kui ka uusi elanikke.

Selleks on meil muidugi tarvis häid ühendusi – lennu- ja laevaühendust, internetti. Et noored lastega pered siin elada sooviksid, on väga oluline ka suurepärane hariduskeskkond. Selline, kuhu ka õpetajad tahaksid tulla. See tähendab ka seda, et meie koolides peab olema piisavalt ruumi, klassiruume ei tohiks õpilasi maksimaalselt täis toppida.

Remont edasi lükata või ära jätta?

Just see on meie haridusvaldkonnast rääkides praegu kaalukeel – kas minna juba vastuvõetud ja kinnitatud ruumiprogrammiga edasi või mitte. Selle programmi järgi tekiks meil kolm tugevat põhikooli: Kuressaare Vanalinna kool ning kaks kooli Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) ja Kuressaare gümnaasiumi (KG) baasil.

Teine võimalus oleks jätkata vaid kahe, KG ja SÜG-i baasil loodud suure põhikooliga. Kui paljud pered sooviksid, et nende lapsed õppiksid mammutkoolis?

Kuna Saaremaal tegutseb üks omavalitsus, on meil suurepärane võimalus luua väga hea haridusruum. See eeldab aga, et meil on ühine siht ja arusaamine, kuidas selle poole püüelda.

Praegu arutavad Saaremaa vallavolikogu ja komisjonid lähiaastate eelarvestrateegiat ning selle ühe olulise punktina Kuressaare Vanalinna kooli remonti.

Komisjonides ja ka eelarvestrateegia esimesel lugemisel oli aga tõsiselt arutusel see, kas lükata Kuressaare Vanalinna kooli remont edasi või koguni ära jätta. Seega on laual kahe põhikooli variant.

Kui Vanalinna kooli remonti ei toimu, tuleb Kuressaarde kaks mammutpõhikooli – üks praeguse KG, teine SÜG-i baasil, kuhu tõenäoliselt tuleb ikka mingi korpus juurde ehitada.

Kui vallavolikogu ja komisjonid järgmisel nädalal kokku tulevad ning arutavad võimalust kasutada Kuressaare Vanalinna kooli remondi jaoks vajalikku nelja-viit miljonit eurot kuskil mujal, ei ole siin jutt üksnes raha ümberjagamisest.

 Jutt on mitte ainult siinse hariduse, vaid Saaremaa kogu elukeskkonna tulevikust. Sellest, mis suunas me liikuda tahame.

Praegu aga otsib vallavalitsus Kuressaare Vanalinna koolile järgmisel õppeaastal plaanitava remondi ajaks asenduspindasid. Seda tehes peame silmas siiski laiemat pilti. Seda, et töötame parima haridusruumi nimel. Seetõttu pean oluliseks Vanalinna kooli jaoks terviklahenduse leidmist, kus oleks läbi mõeldud toitlustamine, tugiteenuste pakkumine. Et õpetajail oleks koht, kus olla.

Asenduspinnad kaheks remondiaastaks

Kuna 18 klassikomplekti väikestele asenduspindadele laialijagamine tähendaks keerulist ja ebamugavat logistikat, oleks parim lahendus selline, kus klassid tegutseksid võimalikult ligistikku.

Niisugusele lahendusele mõeldes ei pea ma silmas üksnes Kuressaare Vanalinna kooli remondiaastat, vaid ka õppeaastat 2021/2022, mil remondi ajaks vajab asenduspinda Saaremaa ühisgümnaasium. Mõlema kooli jaoks asenduspindade otsimine on muude arendusteemade kõrval mu selge prioriteet.

Mõistan Vanalinna kooli lapsevanemaid, kes ei soovi, et nende laps õpiks remondi ajal KG-s või SÜG-is õhtuses vahetuses. See ei ole tõesti hea lahendus. Ratsionaalse inimesena leian aga, et läbi tuleb analüüsida kõik variandid.

Tagasi üles